«Kevadtorm 2014» tuleb erakordne
21. aprill 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordilise osavõtjate arvuga suurõppusele tulevad tänavu eestlaste kõrval seitsme NATO riigi üksused. Esimest korda juhib õppust maastikul kaitseväe kõige kõrgem juhtimisorgan – ühendstaap.
5.–23. maini vältav õppus on «Kevadtormidest» seni suurim, hõlmates ligikaudu 6000 tegevväelast, ajateenijat, kaitseliitlast ja reservväelast.
Ka tänavu harjutatakse koostegutsemist põhilahinguliikides – viivitus, kaitse ja rünnak. Erinevus on selles, et sel aastal panustavad Eesti õppusesse rohkem ka liitlased ning õppust juhib ühendstaap.
Näiteks osalevad lätlased jalaväekompanii ja pioneeriallüksusega, leedukad luurerühmaga, belglased õhutõrjerühmaga, prantslased küberkaitseinimestega ning ameeriklased rühmasuuruse üksusega.
Liitlased toovad ründelennukid
Samuti näeb tänavu «Kevadtormil» taas eestlastele tuttavat Briti jalaväekompaniid. Duke of Lancasteri rügementi kuuluv üksus oli «Kevadtormil» ka mullu ning selle rügemendi pataljonid on nelja rotatsiooni vältel tegutsenud koos Eesti kaitseväelastega Afganistanis. Teineteise õppustel osalemine on hea võimalus juba saavutatud koostöövõimet säilitada.
Selleks et maavägedel oleks võimalik kasutada õhutoetust, saabuvad Ämarisse kolm Poola ründelennukit SU-22. Need pakuvad kokkuharjutavale pataljonile lähiõhutuletoetust, kusjuures poolakate lennukeid suunavad eestlastest tulejuhid. Lisaks panevad õhuväelased proovile oma võimed transpordil ja kannatanute evakueerimisel.
Samal ajal harjutatakse läbi Ämari lennubaasi õhuvaenlase eest kaitsmist. Selleks on poolakatel kaasas õhutõrjeraketikompleks SA-8, mis tuuakse Eestisse esmakordselt. Lisaks osalevad Belgia õhutõrjujad üksusega, mis paneb välja õhusihtmärgid meie õhutõrjepataljoni laskmisteks.
«Liitlasriikide kaitseväelaste osalemine meie õppustel on väga vajalik, sest koos liitlastega Eesti kaitsmist saab kõige paremini harjutada Eesti enda pinnal. Lisaks on neil olemas sellised võimekused, mida meil endal ei ole,» ütles Schvede.
Ta märkis, et «Kevadtormil» võiks osaleda isegi rohkemal hulgal NATO riikide üksusi, kuid sellele seab piiri harjutusalade suurus, mis kaitseväel õppuseks kasutada on.
Tänavused ajateenijad peavad arvestama, et neile teevad vastutegevust Scoutspataljoni elukutselised sõdurid ja Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Mõlemal neist on kasutada SISU soomukid. Neile lisanduvad veel patarei jagu õhutõrjujaid Kirde kaitseringkonnast ning rida liitlasriikide üksusi.
Mereväelaste ülesanne õppusel on tagada, et «Kevadtormi» juhtimispunktid teaksid, mis toimub merel. Samuti peavad nad olema valmis reageerima juhul, kui otsustatakse rakendada mereväeüksusi.
Peastaap läheb «põllule»
Peastaabi ülem mereväekapten Schvede juhib «Kevadtormil» kaitseväe peastaabi välijuhtimispunkti, mis on kaitseväe juhataja põhiline tööorgan.
Põhjus, miks tänavu esmakordselt ühendstaabi juhtimisele üle mindi, on lihtne. «Kevadtorm» on aastate jooksul kasvanud ühe pataljoni õppusest kogu kaitseväge – väeliike, Kaitseliitu ja reservväelasi, samuti liitlasi – hõlmavaks õppuseks.
On loogiline, et seda juhib operatiivstaap, mitte ühe väeliigi staap, nagu varem. Ka riigikaitse arengukava näeb ette, et maaväe staap ühineb sel aastal peastaabiga. «Kevadtorm» ongi esimene suurõppus, kus ühinev staap juhtimisristsed saab.
Schvede sõnul on ühendstaap küll uus vorm, kuid sealsed ohvitserid on juba paljude «Kevadtormide» kogemusega.
Peastaabi ülema sõnul ootab ta «Kevadtormilt» eelkõige, et kasvaks kaitseväe kriisiaja juhtimisvõimekus, paraneks koostöö väeliikide vahel ning ühistegevus liitlaste ja maakaitsega. Teisisõnu – et me oleksime tulevikus paremini valmis korraldama laiapindset riigikaitset.
«Ühendstaap peab olema võimeline sõjalise konflikti korral toimima kaitseväe juhataja põhitööorganina ja selle jaoks peame me võimalikult palju harjutama,» oli Schvede veendunud.
Lõuna-Eestis läheb tuliseks
5. mail algav «Kevadtorm» toimub põhiosas Lõuna-Eesti maastikul, kuid toetavate keskustena osalevad veel Ämari lennubaas Harjumaal, kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskus Tartus ja Lääne kaitseringkonna staap Eametsas.
Jalaväe õppuse põhilahingud peetakse Valgamaal, kuid üksusi saab tegutsemas näha ka Põlva, Tartu, Võru, Valga ja Viljandi maakonnas. Õppusi juhitakse Käärikult.
«Kevadtorm 2014» on jaotatud nelja etappi: esimeses etapis toimub üksuste koondumine Kanepi piirkonda, teises üksuste rännak Nursipalu polügoonile ja kolmandas lahingülesande täitmine, kuhu on haaratud kõik maakonnad. Neljanda ehk viimase etapiga lõpetatakse õppus 23. mail Otepääl.