NATO jätkab idapoolsete liitlaste turvapaketi kasvatamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti õhuturbemissiooni kolmekordistamine.
Balti õhuturbemissiooni kolmekordistamine. Illustratsioon: © GRAPHIC NEWS

Kanada peaministri Stephen Harperi päev enne suurt reedet tehtud avaldus, et nad saadavad Ida-Euroopa liitlasi julgustama kuus CF-18 hävitajat, oli enne käesoleva lehe trükkiminekut üks viimatisi näiteid NATO viimastel nädalatel järjest täienenud paketist oma Venemaa naabrusse jäävate liitlaste kaitseks.

Teatades hävitajate saatmisest, kordas ka Harper hukkamõistu sellele, et Venemaa on okupeerinud osa Ukrainast ja jätkab oma naaberriigis agressiivseid sõjalisi provokatsioone. Kanada liider tunnistas, et Vladimir Putini Venemaa ekspansionism valmistab talle muret.

«Ma usun, et sellest saab pikaajaline tõsine oht maailma rahule ja julgeolekule ning meie oleme alati valmis tegema koostööd oma liitlastega NATOs ja mujal, et üritada sellesse olukorda vähegi stabiilsust tuua,» lausus Harper.

Päev enne Harperi avaldust arutas Ukraina kriisiga seotud täiendavate julgeolekumeetmete kasutuselevõttu Põhja-Atlandi Nõukogu. «NATO põhiülesanne on turvata ja kaitsta oma liitlasi,» kordas alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen pärast kohtumist.

Rasmussen meenutas, et mitmeid samme – näiteks otsus mitmekordistada Baltimaade õhuturbemissioonil osalevate lennukite arvu ning teha Ukrainas toimuva jälgimiseks luurelende Poola ja Rumeenia kohal – on juba astutud ning tol kohtumisel lepiti kokku uues sõjaliste meetmete paketis, millega kindlustada kollektiivkaitset ja näidata liitlaste solidaarsuse tugevust.

«Meil saab olema rohkem lennukeid õhus, rohkem laevu vees ja rohkem valmisolekut maal,» kinnitas Rasmussen. «Näiteks õhuturvet tegevad lennukid teevad rohkem lende Balti piirkonnas. Liitlaste laevad saadetakse Läänemerele, Vahemere idaossa ja mujale, kuhu vaja. Liitlaste sõjaväelased saadetakse välja, et suurendada meie valmisolekut, väljaõpet ja õppusi. Meie kaitseplaanid vaadatakse üle ja tehakse tugevamaks.»

Ühtlasi lubas NATO peasekretär, et möödunud kolmapäeval kokku lepitu on vaid üks vaheetapp. «Kui vaja, tuleb lähinädalail ja -kuudel lisa,» märkis ta. «Nendega saadetakse selge sõnum: NATO turvab iga liitlast ja kaitseb iga meie põhijulgeolekut õõnestava ohu vastu.»

Muuseas rõhutas Rasmussen ka seda, et paralleelselt kiirkorras kasutusele võetud Venemaa naabrusse jäävate liitlaste julgeoleku tagamise meetmetele arutatakse praegu ka neid variante, kuidas paremini kindlustada siinse piirkonna julgeolekut keskmises ja pikemas plaanis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles