Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaitseministeerium otsib uusi sõjandussõnu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Illustratsioon

NATOga liitumise kümnenda aastapäeva tähistamiseks kuulutasid kaitseministeerium ja Eesti Keele Instituut emakeelepäeval välja uute eestikeelsete sõjandussõnade võistluse.

Eesti oma sõjandusterminoloogia organiseeritud kujundamine on pea sada aastat vana ning sama vana on ka mõte sõjaväe oskussõnade loomisel keele- ja sõjandushuviliste abi kasutada. Juba 1918. aastal kutsus «kamandu ja oskussõnade väljatöötamise komisjoni» liige leitnant Karl Tulmin raamatu «Eesti kamandu sõnad jalaväele» saatesõnas kõiki asjast huvitatud isikuid oskussõnade loomise töös abiks olema.

Sõjandussõnade võistlusel on oodatud osalema kõik riigikaitse- ja keelehuvilised. Uusi sõjandussõnu ootame hiljemalt 19. maiks. Seejärel sõjandusterminikomisjon arutab ja hindab esitatud uusi sõjandussõnu ning esitab kaitseministeeriumile parimad sõnavariandid.

Võidusõnad kuulutatakse välja ja parimaid autasustatakse Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Sõnausega soovime saada uusi eestikeelseid sõjandussõnu nende mõistete tähistamiseks, mille kohta eesti keeles praegu sõna pole või on kohmakas sõnaühend, keerukas võõrsõna, sõna, mis ei anna mõistet piisavalt hästi edasi, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.

Sõjaväel on oma riigi ja rahva huvides õigus ja kohustus kasutada jõudu ja relvi. See on üks põhjus, miks täpne ja ühemõtteline kommunikatsioon on sõjandusvaldkonnas väga oluline.

Kommunikatsiooni olulisim tööriist on keel. Seetõttu on oluline, et me kasutaksime riigikaitses täpseid termineid.
---------------------------------------

Sõnaus

Kaitseministeeriumi sõjandusterminikomisjon ootab sobivaid ja täpseid eestikeelseid vasteid järgmistele terminitele:

jalaväe lahingumasin, jalaväe lahinguliikur – otsime nende sõnade asemele lühemat ja suupärasemat sõna;

soomustransportöör, soomusveok – otsime lühemat omakeelset sõna;

liaison – otsime suupärasemat ja ühemõttelist eesti sõna, sest eesti keeles vastena kasutatud sõnad koostöö ja side ei anna mõtetõigesti edasi;

resilience – otsime tähenduslikult sobivamat eesti vastet, sest seni kasutatud vasted toimepidevus ja talitluspidevus ei anna mõtet õigesti edasi;

reconnaissance – otsime ühemõttelist ja lühikest sõna, mis ei oleks kohmakas ja võõrapärane ja annaks tegevuse mõtet õigesti edasi;

deconfliction – otsime lühemat ja eestipärast sõna, seni kasutatud eestikeelne konflikti vältimine on pikk ja kohmakas;

projectile – otsime uut eestikeelset sõna, mis oleks ühemõtteline ega oleks võõr- või liitsõna;

missile – eesti keeles on sõna rakett mitmetähenduslik, kuna seda kasutatakse nii juhitava (missile) kui ka juhitamatu raketi (rocket) kohta. Otsime juhitava raketi asemele ühemõttelist ja lühikest eesti sõna;

debriefing – eesti keeles tähenduslikult kõigiti sobiv sõna puudub. Otsime sobivat eesti vastet.
-----------------------------------------------------------------

Uute terminite tutvustus

Riigikaitse lai käsitus. Eesti riigikaitse dokumendid räägivad alates 2010. aastast, kui võeti vastu «Riigikaitse strateegia», riigikaitse laiast käsitlusest, mis tä­hen­dab, et riigikaitset tuleb mõista ka mittesõjalises tähenduses ja see eeldab tugevat sisejulgeolekut. Jaanuaris kinnitati riigikaitse arengukava mittesõjalised osad, kus käsitletakse esimest korda koos  nii sõjalist kaitset kui riigikaitseks vajalikke mittesõjalisi tegevusi.

Samas võib ajakirjanduses ja avalikus kõnepruugis kohata mitut versiooni selle mõiste kohta: laiapindne riigikaitse, laiapõhjaline riigikaitse, laiapõhjalise riigikaitse käsitlus, laiapõhjaline riigikaitse käsitlus, riigikaitse laiapõhjaline käsitlus, mõnele võib ka meenuda kunagi kasutatud totaalkaitse.

Jäägu totaalkaitse selle termini neiupõlvenimeks, aga ülejäänute puhul on ebaselge, mis on siis laiapõhjaline – riigikaitse või käsitus? Või on see kõik hoopis pindne?

Keeleküsimus on veel, et kas õigem on siis käsitlus või käsitus? Õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab käsitlema (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama, aga käsitama aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Seega on siis käsitus – arusaam, mõistmine, kontseptsioon. Õigekeelne ja soovitatav on siis ikka riigikaitse lai käsitus. Tegemist on eeskätt Eesti kontekstis kasutatava terminiga. Selle ingliskeelne vaste on comprehensive national defence.

Kõikehõlmav lähenemine. See on eelmisele terminile lähedane, aga siiski erineva ja omaette tähendusega. Mõlemad terminid toonitavad küll sõjaväe ja tsiviilvaldkonna tihedat koostööd, aga kõikehõlmav lähenemine tähendab eri osapoolte omavahelist suhtlust, et tagada tihedalt seostatud poliitika ja tegevuskavad kriisi või konflikti puhul. Tegemist on NATO terminiga. Selle termini ingliskeelne vaste on comprehensive approach.

Sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminibaas

Militerm asub aadressil: http://termin.eki.ee/militerm/

Tagasi üles