Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sõjandustermineist: kombatant ja partisan

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Toomas Hiio | FOTO: Peeter Langovits

Sõjandusterminoloogia komisjon on tegutsenud juba üle kümne aasta. Elu, keelekasutus ja keel ise muutuvad kiiresti. Nii tuleb komisjonil mõnikord uuesti arutada termineid, mis peaksid justkui ammu olema kivisse raiutud.

Termin «kombatant» (ingl ja pr k combatant, sks k Kombattant, vene k комбатант) võeti laiemalt kasutusele pärast 1907. aasta Haagi rahukonverentsi, kui Haagi IV konventsiooniga «Maasõja seadustest ja tavadest» defineeriti isikud, kellel on seaduslik õigus sõjategevusest osa võtta ning kellel vangilangemise korral on õigus sõjavangi staatusele.

Hilisemates rahvusvahelistes konventsioonides (nt 1949. aasta Genfi III konventsioon sõjavangide kohtlemisest) on mõiste «kombatant» enamjaolt säilitanud oma Haagi rahukonverentsil sõnastatud sisu.

Eesti keeles on termin kombatant ammu olemas [vt Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE), 4. kd (1972), lk 80, ENE II, 4. kd. (1989), lk 666]. Siiski otsustas Eesti seadusandja (vt nt karistusseadustik, § 101, 106, 246) kombatandi asemel eestikeelse «võitleja» kasuks ja combatant’i eestikeelseks vasteks uuemas sõjandusterminoloogias oli seni olnud samuti võitleja.

Sõjandusterminoloogia komisjon leidis aga oma viimastel koosolekutel, et sõna «võitleja» ei ole kõige sobivam kombatandi vasteks, sest eesti keeles on sõnal «võitleja» väga lai tähendusväli ning tekstides, kus on oluline rõhutada rahvusvahelise sõjaõiguse mõistet «kombatant», võib termini «võitleja» kasutamine tekitada mitmetimõistetavust. Niisiis soovitab komisjon edaspidi kasutada eelisterminina sõna «kombatant» tähenduses «rahvusvahelise õiguse järgi relvakonfliktis osalemise õigusega isik».

Sõnad «partisan» ja «guerilla» («gerilja») vastase sõjaväega võitlevate väiksemate irregulaarüksuste liikmete tähenduses on tuntud juba sajandeid. Inglise keelde jõudis viimane 1809. aastal, kui hispaanlased võitlesid brittide toel Napoleoni vägede vastu. Hiljem on guerilla saanud sõjandusterminiks, mis tähistab mitmesuguste vastupanuliikumiste liikmeid, ja inglise keele kaudu eesti keelde jõudnud.

Ida-Euroopa traditsioonis on guerilla sünonüümiks partisan, seda eriti Teise maailmasõja kontekstis. Kuid sõnal «partisan» oli eesti keeles ka ideoloogiline varjund – partisanid olid need, kes võitlesid Punaarmee juhtimisel sakslaste tagalas viimaste vastu, või siis ka kommunistlikud partisanid nt Jugoslaavias või Kreekas.

Guerilla tõlge eesti keelde on väikesõda. Seda tähendust (Klein-krieg) kasutasid Saksa sõjaväelased 1944. aastal Eestis, kui nad kavandasid Eestist taganemise puhuks eestlaste relvastatud vastupanuliikumist – nõukogude partisanide eeskujul.

Saksa sõjavägi otsustas 1942. aastal sõna «partisan» kasutamisest loobuda, sellele sõnale omistatud ideoloogilis-heroilise varjundi tõttu. Edaspidi kästi partisane bandiitideks nimetada.

Samamoodi nimetati NSV Liidus pärast sõda bandiitideks relvastatud vastupanuvõitlejaid – sõda on alati peetud ka keelerindel.

Kuid «meie omad» olid hoopis metsavennad. Metsavennad ei olnud partisanid eelkirjeldet ideoloogilise varjundi tõttu. Eesti keeles on metsavennal kindel tähendus ja kontekst. Metsavenna tõlkimine teistesse keeltesse, eriti tekstides, mis olid suunatud Eesti asjus asjatundmatule lugejale, oli ja on raske.

Nüüdisaegne eesti sõjandusterminoloogia, aga ka ajakirjandus, eelistab inglise keele survel järjest rohkem sõna gerilja (guerilla). Sõjandusterminoloogiakomisjon käsitleb sõnu «partisan» ja «gerilja» sünonüümidena, kuid soovitab eelisterminina kasutada sõna «partisan».

Sõjandusterminoloogia komisjoni töö tulemused on igaühele kättesaadavad terminibaasis Militerm (http://termin.eki.ee/militerm/).

Tagasi üles