Tuleristsed Ādažis: ajateenijad panid soomukid proovile

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veiko Parming tuli Eestisse aega teenima Kanadast.
Veiko Parming tuli Eestisse aega teenima Kanadast. Foto: Esper Kaar

Mida suudavad soomukitel ajateenijad tegelikus lahingolukorras? Eesti esimene ajateenijatest soomuskompanii uuris selle välja tuleristsetel aprilli lõpus Lätis Ādaži polügoonil.

Sõitu Paldiskist 300 kilomeetri kaugusele ei võetud ette mitte seiklusjanust, nentis Kalevi jalaväepataljoni kompaniiülem kapten Artur Meerits. Kaitseväe keskpolügoonil Harjumaal lihtsalt pole soomukitele piisavalt avatud alasid, kaevandusalal Ida-Virumaal Sirgalas aga ei või igas suunas tuld anda.

«Lätis saavad üksused välja hargneda ja teha manöövreid nii, et on taktikaliselt head võimalused suure tulejõu ärakasutamiseks. Eestis sellist manöövrite tegemise võimalust napib,» nentis ta. Viimast oli aga hädasti vaja, et ajateenijad «Kevadtormiks» karastatud saaks.

21.–27. aprillini oldigi soomukitega Adažis õppusel «Skangal». Soomukeid toetasid seal snaiprid, miini­pildujarühm ja teised üksused, ühtekokku ligi 380 kaitseväelast. Koos tehti stsenaariumile tuginedes läbi kõik lahingu etapid planeerimisest kuni vastase positsioonide hõivamise ja läbiotsimiseni.

«Nad õppisid uutes maastikutingimustes orienteeruma ja leidma, kuhu saab üldse soomukeid liigutada. See on tegelikult väga kriitiline,» kirjeldas Meerits. «Lühikeste distantside peal, kus on kinnine maastik, võib ära eksida. Mis tähendab seda, et lõpuks lastakse enda teist üksust.» See võib juhtuda üsna lihtsalt, sest raskekuulipildujatuli ulatub 1500 meetri kaugusele.

Kompaniiülema sõnul olid ajateenijad oma ülesannete kõrgusel. Rühmaülem aspirant Tõnis Paara ütles, et Läti maastikust võeti maksimum. «Kui lõpuks saime soomukitelt teravmoona lasta, oli ikka võimas tunne. Rühma soomukid katsid külgede pealt ja tegid kattetuld – see oli üks eredamaid hetki.»

Kuidas erineb ajateenistus soomukijaos tavalise jalaväelase omast? Paara sõnul on sellel nii eeliseid kui ka puudusi. «Ühest küljest on meil niivõrd suur tulejõud kasutada. Aga lisaväljakutse on see, et sellele tulejõule on vaja leida koht.»

Lätis läbiproovitut rakendatigi juba mais Lõuna-Eestis peetud suurõppusel «Kevadtorm», kus Kalevi pataljoni soomuskompanii tegi vastutegevust. «Mängisime punaseid, püüdes võimalikult kiiresti liikuda, et ühest kohast teise saada ja vastaseid edasi pressida,» kirjeldas Paara taktikat.

Kõige magusamad õpikogemused soomukijagudele on Paara sõnul need, kui satutakse üllataval hetkel tulekontakti. «Probleeme tekib väga kiiresti väga palju ja tuleb improviseerida. See ongi see, millest kõige paremini õpitakse.»

Kapten Meeritsa sõnul on mehed kiiresti arenenud. «Kui nad esimest korda said soomukitele, siis oli ikka ohoo-efekt. Nüüd on nad sellega nii ära harjunud, et see on üks igapäevane osa teenistusest,» muheles Meertis. Praeguseks on esimene soomuskompanii reservis ja PASId ootamas juulis juba uusi ajateenijaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles