Naisajateenija tunned ära motivatsioonist

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ema ja tütar «Kevadtormil»: Tapa väeosas spordiinstruktorina töötav Deevi Ots ajateenijast tütre Carolin Mesiga, kes sügisel suundub õppima Kõrgemasse Sõjakooli.
Ema ja tütar «Kevadtormil»: Tapa väeosas spordiinstruktorina töötav Deevi Ots ajateenijast tütre Carolin Mesiga, kes sügisel suundub õppima Kõrgemasse Sõjakooli. Foto: Kaitseväe peastaap

Mullu ühel suvelõpu hommikul ärkas 19-aastane Tiina-Ann Turu telefonihelina peale. «Koht vabanes, kas tahad tulla ajateenistusse?» pakkus hääl teisel pool toru omapärase äratuse. «Jah, tulen!»

Tiina-Ann Turu pole päris tavaline tüdruk. Kümneaastaselt Kodutütardega liitunud Pärnu-Jaagupi neiu on rohkem kui pool elust tegelenud riigikaitsega. Kui gümnaasiumi lõpuklassis seadustati naiste vabatahtlik ajateenistus, olid tegusamad kodutütred esimesed, kes avaldused sisse andsid.

«Teada oli, et kui see aeg tuleb, siis minejaid on palju,» meenutas Turu, miks ta juulikuisesse kutsesse ei mahtunud. Seda enam tuli hommikusest kõnest ilmtingimata kinni haarata.

«Plaanid olid juba tehtud, aga tegin ümber,» ei reeda aval naeratus vähimatki kahetsust. Mitmed sõbrad kaotasid tema otsusega kihlveod, ema aga tundis rõõmu. Olevat õige valik: «Polnud kellelgi midagi selle vastu, nad teavad, et ma olen selline natuke segane.»

Vestleme Turuga suurõppusel «Kevadtorm». Ta on üks 13st tänavu teenistuse lõpetavast naisajateenijast, kellest neli said väljaõppe Võrus Kuperjanovi pataljonis ja üheksa Tapal. Mitmed neist on nüüd parameedikud. Reamees Turust on pärast kaheksat kuud saanud sidemees tulepatarei traatside- ja julgestusjaos, kelle üksus tegutseb kõrvuti relvameeskondadega ja kellele lahingumäsugi võõras pole.

«Mulle meeldib tegeleda asjadega, mis uusi võimalusi pakuvad. Siis saab kunagi öelda, et vähemalt elu on saanud elada,» mõtiskleb Turu selle üle, mis teda ajateenistusse tõmbas. Kamo näos ja killuvest seljas, on kaks nädalat enne reservi minekut naise motivatsioon sama laes kui ajateenistuse avapäeval.

«Kui ma juhtrühma sidejaos oleksin, oleks see väga üksluine. Tahtsin ikka ringi põrgata ja möllata. Ja siis tekkiski võimalus minna tulerühma. Nüüd kahetsen, et miks ma relvameeskonda ei läinud. See oleks olnud ideaalne,» kõlab Turu hääles haubitsatele mõeldes väike kadedusenoot.

Midagi, mida ajateenistuses raskeks nimetada, neiu meenutada ei suuda: «Üks asi, mida ma tõesti imestasin, on see, et kõik on hästi hoolivad ja toredad. Kõik suhtuvad nii hästi, mis sest, et naine ja kaitsevägi ei sobi nagu kokku.»

Kasarmus kohandati tema tarbeks eraldi tuba – endine printeriruum. Noormehed on ajateenistuses jäänud džentelmeniks, aga kaitseväeliste naljade maailma on Turul tulnud võrdväärsena sisse elada. «Ma olen selline inimene, et saan naljast väga hästi aru, teen ise samasuguseid,» muigab ta.

«Enda põhjal soovitaksin, et kindlasti tuleks enne ajateenistusse tulekut sporti teha. Jooksmist ja muud on siin päris korralikult,» märgib Turu. «Tuleb olla julge ja osata inimestega suhelda. Naine ei tohiks olla arg – peab olema oma arvamusega ja julgema seda välja öelda.»

Üks selline on Turu «teenistus­õde» Carolin Mesi. 19-aastane Jõhvist pärit neiu oli ainuke 11 kuuks Tapale ajateenistusse läinud naisajateenija. Tal oli kindel soov nooremseersandiks saada. Kooli ajal tegeles Mesi kõigega alates korvpallist kuni lumelauatamise ja show-tantsuni välja. Kaitseväe pisiku sai ta aga isalt ja emalt, kes mõlemad on tegevväelased.

«Ma olen nüüd kohe hulga enesekindlam ja füüsiliselt parem,» kirjeldab parameediku ametikohal Mesi ajateenistuse plusse. Kõige keerulisemaks loeb ta sõduri baaskursuse lõpurännakut, kõige maailma-avardavamaks kogemuseks aga mitmenädalast parameediku kursust Tallinnas Vahipataljonis.

Mesi jaoks oligi ajateenistus esimene samm karjääriredelil. Tänavu suvest on ta tööl Rakvere erakorralise meditsiini osakonnas ja sügisest ootab teda Kõrgem Sõjakool Tartus.

«Olge enesekindlad ja saavutage oma eesmärk. Ma arvan, et naisel peab olema lihtsalt seda tahet, et ajateenistust läbida,» soovitab ta tulevastele naisajateenijatele.

 Naised kaitseväes

 Kui mullu võeti ajateenistusse 15 naist, siis tänavu eelduslikult 32. Neist kuus teenivad Tapal juba jaanuarist, 18 naist asuvad teenistusse juuli alguses ja kaheksa oktoobris.

 2015. aastal väheneb naisajateenijate vastuvõtuarv 24ni.

 Kaitseressursside ameti sõnul on tänavune naisajateenijate kutse küll suuremalt jaolt komplekteeritud, kuid soovijatel tasub sellele vaatamata avaldus esitada aadressil www.eesti.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles