Soome peab üleni kutselist kaitseväge liiga kalliks

Ajateenistus on Soome riigikaitse vankumatu alustala. Foto: Soome kaitsevägi

Olulist – võib-olla isegi otsustavat – rolli selle juures, miks Eesti erinevalt suurest osast NATO liitlastest endiselt ajateenistust kasutab, on mänginud Soome. Põhjanaabrid oma valiku õigsuses ei kahtle: see on efektiivne nii oma riigi kaitsmiseks kui välisoperatsioonide mehitamiseks, samuti püsinud rahva seas populaarsena läbi aastakümnete.

«Väike rahvaarv, suur territoorium, suur naaberriik, kes on meid korduvalt rünnata üritanud ja kelle meie oleme korduvalt tagasi löönud, ning me teeme seda veel, kui nad peaksid üritama,» naeratab Soome kaitseväe väljaõppe juht kolonel Hannu Hyppönen enesekindlalt, kui paluda loetleda ajateenistuse argumente. «See on meile ainus ellujäämise võimalus.»

Hyppönen märgib uhkelt, et Soome käes on ühtlasi ka maailmarekord: mitte üheski teises maailma riigis ei läbi ajateenistust nii suur osa ühe põlvkonna noormeestest kui nende juures – umbes 80 protsenti. «See on traditsioon. Noortele meestele meeldib ajateenistust läbida,» sedastab ta.

«Neile noortele, kellele keegi pole kunagi «ei» öelnud, võib sõjavägi olla parim, mis nendega elu jooksul juhtunud on,» jätkab Hyppönen kerge muigega. «Näiteks üks ema kirjutas lehele, et kaitsejõududel õnnestus edu saavutada asjas, mis neil polnud õnnestunud 19 aastat – kaitseväest koju tulles tegi poeg esimest korda elus oma voodi ise ära.»

Kaitsetahe püsib

Samas tunnistab põhjanaabrite kaitseväe esindaja ka murettekitavaid tendentse. «Tänapäeva noormehed pole nii heas vormis kui nende isad,» sõnab ta. «Nad ei suuda nii kiiresti joosta kui nende isad sama vanalt. Neil on aina rohkem probleeme vaimse tervise, narkootikumide ja alkoholiga, aina rohkem noori pärineb purunenud kodudest.»

Hyppöneni sõnul ei tasu problemaatilist kontingenti siiski ka üle tähtsustada – nad moodustavad kogu kaitseväeni jõudvast valimist vaid väikse osa, ülejäänud osa uuest põlvkonnast on koloneli sõnul suurepärane: «Nad on valmis riiki teenima, nad on aktiivsed ja innukad, haritud, avatud mõtlemisega!»

Möödunud sügisest rakendab Soome kaitsevägi süsteemi, mille alusel saab ajateenistusse mineja ise end paremasse vormi viia. Kolm kuud enne üksuse juurde minemist saadetakse talle kasutajatunnus ja salasõna veebilehele, kuhu ta saab sisestada andmed oma hetkevormi kohta ja vastuseks programmi, mille järgi end treenima asuda.

«Kui sa pole piisavalt vormis, alusta treeningut, hakka jooksma,» selgitab Hyppönen veebiprogrammi toimimispõhimõtet. Tulevasele sõdurile esitatavad nõuded sõltuvad ka üksusest, kuhu ta suundub – need erinevad näiteks tavalise jalaväelase ja eriüksuse puhul.

Soome ajateenistuse alguseks loetakse nende kodusõja päevil, 1918. aasta jaanuaris langetatud otsust, et Carl Gustaf Mannerheimi juhitavad valgete väed on valitsusüksused. Põhjanaabrite kaitseministeeriumi kaitsepoliitika planeerimise osakonna juhataja kommodoor Timo Junttila sõnul on ajateenistus nende riigikaitse alustalana püsinud sellest ajast siiani – idee on alles, kohandunud vaid ümbritseva julgeolekukeskkonnaga.

Junttilagi rõhutab Teise maailmasõja ning riigi Nõukogude vägede eest kaitsmise kogemuse tähtsust soomlastele. «Pikas ja raskes sõjas suutis meie kaitsevägi end kaitsta suure vastase vastu. Meie edu Talvesõjas ja Jätkusõjas on aluseks meie väga tugevale kaitsetahtele – see mängib olulist rolli siiani,» meenutab ta. «Möödunud aasta detsembris läbi viidud uuringu kohaselt on üle 85 protsendi Soome elanikkonnast valmis vajadusel Soome riiki kaitsma.»

«Põhimõtteliselt pole Soomes mitte kunagi kahtluse alla seatud ajateenistust kui sellist,» kinnitab ka ajalehe Helsingin Sanomat kaitsekorrespondent Kari Huhta. «Muutunud on muidugi arusaam massiarmeest tänapäevase tehnoloogia ajastul. Igal puul ei saa olla snaiper, snaiprid saavad olla vaid osal puudel. Põhimõtteliselt tähendab see kombinatsiooni massiarmeest ja moodsast tehnoloogiast.»

Üks näide julgeolekukeskkonnaga kohandumisest on, et osa kaitseväest – näiteks eriüksused või teatud tipptehnoloogiatega seotud valdkonnad – on paratamatult kutseliste pärusmaa. Teine aga, et sellesama ajateenistuse läbinud reservväelased käivad Soome eest ka välisoperatsioonidel – olgu need siis ÜRO, ELi või NATO egiidi all. Hoolimata sellest, et Soome viimatimainitusse ei kuulu.

Junttila hinnangul on just Soome edukus rahvusvahelistel operatsioonidel hea tõestus nende riigikaitsemudeli tugevusest. «Me oleme suutnud mehitada nii ÜRO rahuvalvemissioone kui ka nn moodsaid kriisireguleerimismissioone nagu Afganistan,» märgib ta.

«Välismissioonidel osalemine on vabatahtlik nii meie reservistidele kui kutselistele kaitseväelastele. Siiani pole meil reservistide missioonidele leidmisega probleeme olnud,» jätkab Junttila. «Vastupidi, meil on võimalus valida endale parimad.»

Reservistid missioonidel

Enamik missioonidele pääsevaist reservväelastest on läbinud Soome ajateenistuse pikima – 12-kuulise – tsükli, kuhu valitakse naisi ja mehi, kelles nähakse juhipotentsiaali. Lisaks on sellest seltskonnast enamik tsiviilülikooli kraadiga, mõnikord isegi mitmega.

«Välismissioonid on ideaalne keskkond meie võimekuste arendamiseks ja testimiseks,» leiab Junttila. «Teisalt saame teistele osalejatele näidata, et soomlased on tõsiseltvõetavad partnerid.»

Kuigi ta tunnustab Afganistanist ISAFi missioonilt saadud head

NATOga koos töötamise kogemust, ei pelga ta, et pärast seda suhted alliansiga soiku jääksid. Esiteks plaanib Soome saata ligi sada sõdurit tõenäoliselt 2015. aastal algavale jätkumissioonile «Resolute Support». Teiseks võib Soome juba 1990ndatest saata ka oma ajateenijaid ja reservväelasi rahvusvahelistele õppustele.

Huhta möönab, et kui Rootsi ajateenistuse lõpetas, arutati seda teemat ka Soomes. Ta täpsustab, et Soomes arutati seda küsimust isegi rohkem ja muu hulgas arvutati välja ajateenistuse kaotamise hind. «Debatt oli, aga kahtluse alla ajateenistust tegelikult ikkagi ei seatud,» resümeerib ta.

«Aga te peate meeles pidama, et isegi Rootsis ei toimunud selle üle tegelikult debatti,» rõhutab ajakirjanik. «Toonased Rootsi sotsiaaldemokraadid panid ajateenistuse kinni, sest nad ei näinud seda mitte eluliselt vajaliku, vaid valikulise võimalusena.»

«Alles viimasel ajal on Rootsi avalikkus ja poliitikud saanud aru, et kaitsevägi pole mitte võimalus, vaid vajadus. Ning et selle üle tuleb arutada ja selle kaotamiseks on vaja poliitilist legitiimsust,» lisab ta.

Helsingin Sanomatele sageli Brüsselis NATO ministrite kohtumisi kajastamas käiv Huhta on veendunud, et ka alliansile meeldib soomlaste mudel. «Rootsil tekkisid pärast üleminekut kutselisele kaitseväele tohutud raskused värbamisel – eriti just maaväelaste puhul,» meenutab ta.

«Soome valik on leidnud aina tugevamat õigustust,» leiab ajakirjanik. «See on majanduslikult mõistlik, me suudame endiselt kulutada umbes 25 protsenti oma kaitse-eelarvest hangeteks, mis on kõvasti üle NATO riikidele seatud läve – sest meil ei kulu nii palju raha personalikuludele, kui kuluks kutselisel kaitseväel.»

Kuigi Soome kuulub maailma jõukamate riikide sekka, tuleb Hyppö­neni jutust välja, et puhtalt kutselist armeed peavad nad ka lihtsalt liiga kalliks. «Territooriumilt on Soome Euroopa suuruselt seitsmes riik. Me peame kaitsma kogu riiki, me ei saa öelda, et Lapimaad või Ida-Soomet me ei kaitse,» selgitab ta. «Selleks on vaja suurt armeed. Ainus variant on ajateenistus. Me ei saa endale lubada nii suurt kutselist kaitseväge.»

  Erandid Soome kaitseväes teenimisele

 1995. aastast võivad vabatahtlikult ajateenistusse minna ka naised. Esimese ringiga kandideeris 793 naist, kellest 25 vastu võeti. Viimastel aastatel avaldab soovi kaitseväkke minna 500–700 naist aastas, kellest vastu võetakse 400–500 ja väljaõppe läbib lõpuni 300–400. Praeguseks on ajateenistuse läbinud üle 6000 soomlanna, kellest 300 on saanud kutseliseks kaitseväelaseks.

 Ajateenistusse minemisest on täielikult vabastatud jehoovatunnistajad. Oma usutunnistuse tõestamiseks peavad nad tooma kogudusest tõendi, et on juba kolm aastat seda religiooni praktiseerinud, ning kolm aastat hiljem uue tõendi, et on usus püsinud ega saa seetõttu endiselt kaitseväkke minna. Sellise erandi saab keskmiselt 110–120 noormeest aastas.

 Ajateenistuses osalemine on vabatahtlik rootsikeelse Ahvenamaa elanikele. Vastavalt 1950. aasta ajateenistuse seadusele peaksid nad selle asemel riiki teenima saarel, kuid seni, kuni asendusteenistuse võimalust neile veel leitud pole – ja siiani pole –, on ajateenistus neile vabatahtlik. Sellise erandi saab keskmiselt 160–170 noormeest aastas.

 Topeltkodakondsusega noormeestel lubab Soome valida, kas nood tahavad ajateenistuse läbida pigem nende juures või oma teisel kodumaal. Niisugune erand puudutab umbes 450 inimest aastas. Alates möödunud aastast on mõnele Soome ja Vene topeltkodakondsusega noormehele probleemiks olnud see, et Venemaa nõuab igal juhul ajateenistust enda vägedes.

 Keskmiselt 1800 soome noormeest aastas eelistab kaitseväele asendusteenistust. See kestab 347 päeva ja algab neljanädalasest kursusest Lapinjärvi tsiviilteenistuse keskuses. Seal õpetatakse näiteks esmaabi ja vägivallatut vastupanu. Pärast asendusteenistuse lõppu arvatakse nad 50. eluaastani tsiviilreservi.

 Igal aastal leidub ka käputäis neid noorsande, kes keelduvad nii kaitseväkke kui asendusteenistusse minemast ning pole ka jehoovatunnistajad. Neid ootab 173 päeva pikk vangistus või koduarest elektroonilise valve all, ennetähtaegse vabanemise võimalust ei ole. Kaitseväge trotsides läheb nii tõsiselt seadusega vastuollu keskmiselt 40–80 meest aastas.

Allikad: Soome kaitsejõud, Wikipedia