Eraldusmärkide kandmine pole mitte ainult rahvusvahelisest õigusest lähtuv hea tava, vaid omajagu ka meelelahutus
20. juuni 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende võitlejate seas, kes päris eraldusmärkideta nn roheliste mehikeste hulka ei kuulu ja kannavad endi identifitseerimiseks ka midagi muud peale Georgi lintide, on embleemidel oluline koht.
Ametlikud embleemid tähistavad nii sõduri päritolu, üksust kui saavutusi, ent nende kõrval eksisteerivad veel ka sellised, mida ametlikult vormi küljes kanda ei tohi. Inglise keeles kannavad need nimetust morale patches – need on sõjaväeembleemi välimusega, aga humoorika ja seeläbi ehk ka tõesti võitlusmoraali tõstva sisuga embleemid, mis võivad olla seotud nii konkreetse üksuse või missioonipiirkonnaga kui täiesti üldmõistetavate sümbolitega.
Omavahel vahetatakse aga ka üksuste eraldusmärke, mistõttu võib õppustel ja välismissioonidel käivatel sõduritel olla kodus muljetavaldav kogu embleeme, mis jutustavad igaühe isiklikku sõjalugu.
Scoutspataljoni võitlejate õlal kantava embleemi hirv vaatas vahepeal ka teises suunas, ent see mõjus, justkui kiikaks sümbolloom paranoiliselt selja taha ega usaldaks kaasvõitlejaid. Nüüd siis vaatab ta julgelt ette. Scoutspataljon oli esimene Eesti väeosa, mis võttis Vabadussõja ajal 1918. aasta detsembris kasutusele oma sümboolika ja praegune embleem on tehtud võimalikult täpselt toonase järgi. Ladinakeelne deviis «E pluribus unum» tähendab «üks paljudest».
Tegemist ei ole juustusõbrast hiire, vaid Briti armee 7. tankibrigaadi kõrberotiga. Brigaad kasvas välja 1938. aastal Põhja-Aafrikas paiknenud garnisonidest ning rott pärineb just sealt. Eluka hiigelsuured jalad ei ole äpardunud kunstnikutöö tulemus – see on Põhja-Aafrika kohalik öise eluviisiga hüppav näriline jerboa. 7. tankibrigaad teenis ka Afganistanis ning just sealt jõudis embleem Eestisse.
Talibani-jahtija märk pärineb ilmselgelt Afganistanist – selliseid sai seal näiteks basaarilt osta. Lipud embleemi serval näitavad Camp Bastionis elavate sõdurite päritolu.
Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) mitteametlik embleem, mille ametliku akronüümi alla on lisatud ka araabia tähestikus selle puštukeelne tõlge.
Kurjakuulutava ilmega naerunägu pärineb samuti Afganistanist ning hoolimata ametlikust keelust vormi küljes midagi taolist kanda, leiab sedalaadi embleeme sageli kiivrite ja teiste peakatete küljest.
«Jumal mõistab kohut meie vaenlaste üle – meie korraldame nende kohtumise.» Sõjaväelise musta huumori näide, mis tegeleb selgelt ka võitlusvaimu tõstmisega. Embleem on välismissioonilt kaasa toodud.
Prantsuse mereväe eriüksuse Commando Hubert embleem. See pärineb laevakaitsemissioonil osalenud kaitseväelase erakogust, kes vahetas selle Eesti embleemi vastu ajal, kui koos Prantsuse fregatil mööda Adeni lahte seilati ja piraate otsiti.
Afganistani armee eriüksuse embleemi ehivad riigilipu värvide taustal ristatud tulirelvad ja mõõk. Eesti sõdur sai selle Afganistani kolleegiga vahetuskaupa tehes.
Arvutimängu «Medal of Honour» tarbeks tehtud embleem. Mängu erinevates versioonides toimuvad nii Teise maailmasõja kui kaasaegsete konfliktide lahingud, sealhulgas saab osaleda 2002. aastal toimunud esimeses suuremas liitlasvägede operatsioonis «Anakonda». Embleeme on tehtud teistegi arvutimängude tarbeks ning ehkki võiks arvata, et päris sõjas osalejad vabal ajal millegi sarnasega aega veeta ei taha, on sõjamängud sõdurite seas populaarne ajaveetmisviis.
USA 1. ratsaväedivisjoni embleem – selle üksuse all võitlesid ka 2003. aastal Iraagis teeninud jalaväerühma ESTPLA-8 sõdurid.