Kesk-Aafrikas teenivad eestlased tervitavad kohalikke nende keeles

Eesti kaitseväelased patrullivad juba teist kuud Bangui tänavatel. Foto: mil.ee

Kui Prantsusmaa ja ÜRO möödunud aasta lõpus häirekella lõid ja Kesk-Aafrika Vabariiki ähvardava võika humanitaarkriisi eest hoiatasid, oli Eesti valitsus üks esimesi, kes käe tõstis ja aidata lubas. Eesti sõdurid olid möödunud kuul ka esimesed, kes kolisid Euroopa Liidu missiooni tarbeks vastrajatud Ucatexi sõjaväebaasi. Nüüdseks on eestlastel selged isegi esimesed sangokeelsed viisakusväljendid.

 

«Kui kohalikke nende endi keeles teretada, on kõrvuni naeratus ja soe pilk garanteeritud,» kirjeldab praegu Banguis teeniv teabeohvitser leitnant Kristel Maasikmets.

M’Poko lennuvälja kõrvalt koliti Ucatexi eelmise kuu lõpus. Ucatexi rajatakse uut EUFORi baasi, mille julgestamisega eestlased ka alguses sinna kolides tegelesid. Sel nädalal andsid nad baasi valvamise töö üle juba Läti kolleegidele.

«Ucatex on vana tekstiilitööstuse territoorium, kus tegevus lõppes juba aastate eest,» jätkas ta kirjeldust. «Baasi rajamine algas lammutustöödega, vaid suure tööstushoone seinad jäeti püsti. Praegu käib alal kibe ehitustöö, konteiner­elamud kerkivad jõudsalt.»

Algul Ucatexis telkides elanud eestlased on nüüdseks jõudnud kolida juba konteinerelamutesse. «Elamistingimused on askeetlikud, kuid kõik eluks vajalik on olemas,» märkis Maasikmets. «Nii pesemisvõimalused kui toitlustamine on täitsa head, sõdurid on ehitanud endale juba väikese jõusaalinurgagi.»

Eesti kontingendi ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul olid nad piltide, videote ja muu infomaterjali põhjal end kohalike oludega juba eelnevalt võimalikult kurssi viinud. «Kuid loomulikult on siinse vaesuse ja viletsuse vahetu nägemine väga kõnekas ja mõtlemapanev,» tunnistas ta. «Ning üllatav – sageli meie iseeneste heaolust tuleneva piiratuse tõttu – on vaadata, kuidas nad kõigele vaatamata kogukonnana elavad ja toimivad.»

«Kohalikud elavad küll meie jaoks äärmises viletsuses, kuid neis on iseteadlikkust ja uhkust,» leidis Allik. «Oma vaesust võtavad nad teatud fataalsusega. See, mis neid muserdab või keema ajab, on vägivald ja kartus selle ees. Kuid inimesed kõnnivad siin vaatamata kõigele sirge seljaga ja pea püsti. Ning vaatavad sulle silma.»

Allik tõi välja ka kohaliku rahva spontaanse meelelaadi. «Ühel päeval naeratatakse ja lehvitatakse, järgmisel päeval on barrikaadid püsti ning käega tehakse hoopis teistsuguseid ühemõttelisi žeste,» rääkis ta. «Ja seda kõike toidab infoväli, mis on küllastunud kuulujuttudest, mille põhjal järeldusi tehakse.»

Ucatexi läheduses oli ka eestlaste esimene vastutusala, kus sõdurid iga päev patrullimas käisid. Tegu oli ühe Bangui 8. linnaosa Galabadja piirkonnaga, kus elavad kristlased. Juba see kant on äärmiselt tihedalt asustatud – seal elas kümneid tuhandeid inimesi.

«Patrullide eesmärk ongi näidata oma kohalolu, samuti vesteldakse linnaosade ja kvartalite pealikega kohalike eluolust ja murekohtadest,» selgitas Maasikmets. «Meie vastutusalal on olukord üldiselt rahulik ning kohalikud suhtuvad eestlastesse hästi ja sõbralikult.» Lisaks baasi turvamisele ja patrullidele on Estpla pidanud julgestama ka konvoide liikumist.

Alates sellest nädalast – koos baasi valvamise täielikult lätlastele üle andmisega – on eestlaste vastutusala esialgsest neli korda suurem. Samuti elab seal nüüd mõlema põhireligiooni ehk nii kristlaste kui moslemite esindajaid.

Rühmaülem kapten Tanel Rattiste kinnitusel on kõik ülesanded läinud hästi. Maasikmetsa sõnul ollakse kiita saanud ka liitlastelt: kohapealne EUFORi vägede ülem kindralmajor Thierry Lion on öelnud, et eestlaste teenistusse suhtumine ja ülesannete professionaalne täitmine on muljetavaldav.

Alliku sõnul on ohtu siiski tunda alaliselt ümberringi. «Igal öösel on kuulda laskmist, päevad on rahulikumad,» ütles ta. «Kuid rahulikkus on siin maal väga kiire kaduma.»

«Alles nädalapäevad tagasi toimusid linnas päise päeva ajal mõrvaaktsioonid ning pantvange võeti kümnete kaupa. Järgmisel päeval blokeerisid kohalikud kogu linna teetõketega,» tõi ta näite. «Bangui on püssirohutünn, millega tuleb väga ettevaatlikult ümber käia. Mis loomulikult ei välista resoluutset tegutsemist.»

«Kogu relvastatud jõukude kogum, mis siin linnas ja selle ümber eksisteerib, ei ole struktureeritud ega ühtselt juhitud,» selgitas Allik. «Teatud hierarhia on küll olemas, kuid ühise nimetaja alla käivad liikumised on killustatud ja grupid rivaalitsevad ka omavahel. Seega on nende tegevust raske ette näha.»

«Sporaadiline tulistamine, rünnakud käsigranaatidega jne on need võitlusviisid, millega kohalikud relvastatud jõugud püüavad ennast kehtestada ja oma eesmärke saavutada,» loetles Eesti kontingendi ülem.

Prantsuse «Sangarise», ÜRO MISCA või Euroopa Liidu EUFOR CARi missioonil osalevaid üksuseid rünnatakse harva. «Enamasti kasutatakse relvi kas kohalike elanike vastu või siis jõukude endi vahel,» selgitas Allik.

Eesti sõdurid on siiani kõige rohkem kokku puutunud kohalikega, EUFORi raames ka Prantsuse kaitseväelastega. Nendele lisaks mõningal määral ka näiteks soomlaste, hispaanlaste ja rumeenlastega. Neil päevil peaks Ucatexi ja üldse Kesk-Aafrika Vabariiki kohale jõudma kõigi ELi missioonil osalevate riikide üksused, tõenäoliselt hakkavad ka eestlased siis teistega rohkem kokku puutuma.

Näiteks just hiljuti on lisandunud Gruusia kompanii, Prantsuse logistikaüksus ja Läti jalaväerühm.

Kuigi KAVi puhul on räägitud palju selles piirkonnas levinud troopiliste haiguste rohkusest, on seal teenivate eestlaste tervis vähemalt siiani püsinud hea. On esinenud kergemaid tervisehädasid, kuid kõik on rivis.

Kesk-Aafrika missiooniks andis Eesti parlament ühekordse mandaadi, mis saab otsa 31. augustil. Et järgmist Eesti üksust ei järgne, siis annab ESTPLA oma ülesanded enne kojusõitu lihtsalt edasi teiste riikide kolleegidele.

 Eesti sõdurid  Aafrikas

EUFOR Atalanta

Siiani Somaalia ranniku ümbruses käival ELi piraaditõrjemissioonil osales Eesti kümneliikmeliste laevakaitsemeeskondadega 2010. aasta sügistalvest 2013. aasta suveni.

EUTM Mali

Mullu kevadel alanud ELi väljaõppemissioonil esindab Eestit praegu kuus kaitseväe instruktorit ja kaks staabiohvitseri.

MINUSMA

ÜRO rahuvalvemissioon Malis, kuhu on staabiohvitsere saatnud ka

Eesti.

EUFOR-RCA

Eesti panustab 50 jalaväelasega ühekordselt tänavu maist augustini.

Toetusõhtu KAVi toetuseks

Kodanikualgatuse korras toimub täna, 20. juunil algusega kell 19 Tallinnas Sinilinnu kohvikus (Müürivahe 50) Kesk-Aafrika Vabariigi toetusõhtu. Ürituse luuleõhtu osas astuvad üles Jim Ashilevi, Jürgen Rooste ja Birk Rohelend. Kontserdil esinevad noortebändid The Made, Wrath Mocha ja Lege Privile.

Sissepääs toetusõhtule maksab neli eurot. Saadud tulu abil aitab

KAVi elanikke ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo. Üritust korraldavad Tallinna inglise kolledži õpilane

Susanna Vahtramäe ja MTÜ Mondo.