Sissejuhatus praktiliseks eluks

Kadri Veermäe
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetaja Janno Isat tutvustas esimesse riigikaitsetundi tulnud Kuristiku gümnaasiumi õpilastele aine sisu ja jättis neile siis valiku, kas soovivad seda õppida või mitte.
Õpetaja Janno Isat tutvustas esimesse riigikaitsetundi tulnud Kuristiku gümnaasiumi õpilastele aine sisu ja jättis neile siis valiku, kas soovivad seda õppida või mitte. Foto: Martin Ilustrumm

Täpselt samal hommikul, mil Eestisse on visiidile saabunud USA president Barack Obama, algab Lasnamäel Kuristiku gümnaasiumis esimene riigikaitsetund. Õpetatavateks on kooli üksainuke 11. klass ja tundi annab õpetaja Janno Isat.

Välivormis Isat – kes räägib hiljem, et käib tunde andmas alati vormis, sest see mõjub – räägib lühidalt, mida riigikaitsetund õpilastele pakub (suudavad hiljem näiteks tänaval välimuse järgi ära tunda, millises auastmes kaitseväelasega tegu on, relva lahti võtta ja kokku panna ning paljut muud riigikaitse vallas silmaringi laiendavat) ning mida ta neilt ootab (kes korralikult kohal ei käi, sel jääb kursus lõpetamata). «See, et tegemist on valikainega, ei tähenda, et te valite, kas kohale tulla või mitte,» rõhutab ta.

Siis saadab Isat ringi käima lehe, kuhu soovijad end kirja saavad panna. Pealtnäha polegi neid, kes aine kasuks ei otsusta: kõik, kelle kätte paber jõuab, annavad ise või pinginaabri agiteerimise tulemusel allkirja.

Isat tutvustab samal ajal ees ootavat õppeaastat edasi. 11. klassi õpilased elavnevad näiteks puhul, kui Isat ütleb, et riigikaitseõpetus toimub sel aastal esimest korda teistmoodi ja algab jaanuaris. Küll ootab sügisel ees paar ekskursiooni, millest üks viib kindlasti ka mõnda väeossa. Rõõmu tekitab ka teave, et need külastused on tavaliselt võtnud aega terve päeva ja seetõttu tuleb end teistest tundidest vabaks küsida. Protestikisa kuulda pole.

Isat räägib veel, et peale essee ja kontrolltöö neil muid kirjalikke töid oodata ei ole ning tunnid lõpevad siis, kui teema on räägitud, ja kui see juhtumisi saab enne ametlikku aega läbi, siis nii ongi. Kui ühel hetkel klassis suminaks läheb, sõnab Isat kõva häälega: «Nii, kodanikud!» Reageeringuks muiged, aga vaikus.

Üldiselt õpilased just ülemäära aktiivselt sõna ei võta – tegemist on ju ka sissejuhatava tunniga, kus õpetaja pigem tutvustab oma ainet ja teeb sellele n-ö reklaami, kuid välilaager tekitab selgelt suurimaid emotsioone.

Laager kestab reedest pühapäevani ning see korraldatakse kursuse lõpus mais. See saab olema koos mõne teise kooli riigikaitse kursuse õpilastega.

Isat ütleb välilaagri kohta, et karta ei tasu seal midagi, kõik on hakkama saanud. Siiski jutustab ta selle juurde loo, kuidas ühel aastal hakkas telgisolijatel külm.

«Ütlesin siis, et puud on seal, kirves-saag on seal, unustasin üldse ära selle teema, eeldades, et küll nad siis tegutsevad,» meenutab õpetaja. «Aga pool tundi hiljem oli olukord suhteliselt sama, peale selle, et saag oli ära lõhutud. Igatahes – laagris saab ka teada, mis pidi kirves tuleb kätte võtta ja et puu põleb.»

Isat lisab, et sööki tuleb metsas ise teha. «Selline korralik kuivtoidupakk, kus sees on mõnusad kauasäilivad gurmeeroad,» märgib ta.

Sellepeale soovib üks kena näitsik teada, kas toitu võib ka kaasa võtta. «Sushi’t näiteks,» mainib ta poolihääli oma pinginaabrile ja naerab.

Ka tahetakse teada, kuidas laagris pesemisvõimalused on. Vesi on olemas, võib endale näiteks duši ehitada, sõnab Isat ja ütleb, et võib-olla sajab üldse vihma, siis on hea lihtne.

Poisihääl klassist lisab: «Kui veab!»

«Aga uskuge mind, see ei ole üldse nii keeruline. Teil ei teki mingit bakterikihti või Ebola-viirust seal ühe päevaga,» jätkab Isat.

«Ma ei taha isegi mõelda selle peale,» kommenteerib üks tüdruk enda ette.

Siis tuleb veel kursusevanem valida. «Martin või Vitja,» pakub klass. Lõpuks jääb peale Martin Kokk, argumendiks – tegemist on noorkotkaga. «Martin hakkab meile laagris süüa tegema nüüd,» lisab üks tüdruk.

Kui õpetaja tunni lõpuks uurib, kas küsimusi on, tõstab üks poiss käe ja pärib: «Kui mõnel inimesel on näiteks juba mõni teine aine valitud, aga ta tahab riigikaitset õppida, mis siis saab?» Ja soovijaid on teisigi.

Lõpuks selgub, et 35 õpilasest 24 – 13 poissi ja 11 tüdrukut – plaanib riigikaitseõpetusse tulla.
 

Riigikaitseõpetus

•    Möödunud õppeaastal osales riigikaitsetundides 146 üldhariduskooli 4000 gümnaasiumiõpilast. Riigikaitset õppisid ka ühe põhikooli õpilased ja ülikooli kolledži tudengid. Kursuse lõpetanud saavad riigikaitseõpetuse rinnamärgi.

•    Riigikaitset õpetavad koolis enamjaolt kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed, kuid nende hulgas on ka reservohvitsere ja kaitseministeeriumi töötajaid.

•    Kursus ühendab teoreetilise käsitluse tänapäeva julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväe ülesehitusest praktilisega – relva- ja riviõpe, topograafia, esmaabi ja keskkonnakaitse.

•    Riigikaitseõpetuse kursuse pikkus on 70 õppetundi, millest 35 toimub klassiruumis ja ekskursioonidel ning 35 praktilises välilaagris.

•    Kursus pole üldhariduskoolis kohustuslik, vaid

valikaine. Kaitseministeerium toetab riigikaitseõpet andvaid koole õppeekskursioonide ja -laagrite korraldamise kulude katmisel ning vajalike õppevahendite soetamisel, vajadusel otsib ka õpetaja.

•    Riigikaitset õpiti Eestis juba enne Teist maailmasõda, toona oli eesmärgiks valmistada noori ette tasemel, mis vastas noorsõduri kahekuulisele õppekavale. Esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid toimusid 1927. aasta oktoobris.

•    1930. aastal nimetati «sõjaline kasvatus ja õpetus» ümber «riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks» ning 1934. aasta sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus keskkooli esimese kahe klassini. Samuti suurendati õppetöö mahtu ühelt tunnilt nädalas kahele tunnile nädalas. 1933. aastal valmis esimene riigikaitseõpetuse õpik.

•    Nõukogude okupatsiooni ajal õpetati koolides sõjalist algõpetust, millel on nüüdisaja demokraatlikku ühiskonda sobiva riigikaitseõpetusega vähe ühist.

•    Riigikaitseõpetus hakkas koolidesse tagasi jõudma 1990ndate keskel ja esialgu paljuski tänu entusiastidest õpetajatele.

Allikas: kaitseministeerium

--------------------------------------

Küsitlus

Miks valisite riigikaitsetunni?

Karen Maitarjan

Mina valisin riigikaitsetunni, sest enamik klassist valis selle. Enne oli mul valik-aine automaaler, aga see võttis liiga palju aega, sest ei toimunud meie koolis.

Aga põhimõtteliselt võtsin sellepärast, et enamik valis selle. Ootan, et kursus oleks huvitav, ei ole nagu tavaline tund – saab laagrites ja mujal väljas käia. Ma arvan küll, et lähen ise ajateenistusse ka.

Viktoria Tihhina

Tundus huvitav, ma olen kuulnud sellest vanematelt klassidelt. On palju tegevust, mingid laagrid, metsaskäigud ja ise tuleb telgid püsti panna. Asjad, mida tavaelus lihtsalt ei tee.

Ma arvan, et kursus laiendab ka silmaringi. Ma ei oskagi midagi erilist

oodata, kõik, millest täna kuulda sai, tundus huvitav. Laagri poolt olen ma ka, minu meelest on see päris hea kogemus – mitu päeva oled metsas ja ise teed süüa.

Kristo Norvaiš

Valisin riigikaitsetunni, sest enamik meie klassi valis selle. Niikuinii peab millalgi, juba varsti, sõjaväkke minema ja kursuselt saab palju kogemusi. Saab teada, mida sõjaväes vaja läheb.

Tund on huvitav, neid teadmisi läheb ka tavaelus vaja. Kursuselt ootan seda, kuidas näiteks metsas toime tulla ja kuidas relva käsitseda. Ajateenistusse kavatsen ka kindlasti minna – on huvitav ja meeldib.

--------------------------------------

Kommentaar

Oluline on demokraatia väärtustamine

Irene Käosaar

haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

Riigikaitse esimeseks eesmärgiks gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on Eestile lojaalse kodaniku kasvatamine, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest.

Lisaks sellele aatelisele eesmärgile taotletakse riigikaitseõpetusega ka spetsiifiliste oskuste ja teadmiste arendamist. Näiteks topograafia, esmaabi ja ohutu relvakäsitsuse oskused ning teadmised kaitseväe ülesehitusest, NATO kollektiivse kaitse ja kodanikukaitse põhimõtetest. Oluline on, et riigikaitseõpetuse läbinud gümnasistil oleks demokraatiat väärtustav maailmavaade.

Riigikaitse on gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud küll valikainena ehk siis kohustust seda õppida õpilasel pole, kuid kool peab tagama õpilaste soovi korral valikaine õpetamise. Seega saame hinnata õpilaste teadlikkust ja soovi riigikaitset õppida päris kõrgeks, kuna 203st gümnaasiumiastmega koolist õpetab seda ainet 146, seega peaaegu kolm neljandikku koolidest.

Riigikaitset õpetati juba Teise maailmasõja eelses Eestis. Uues kuues riigikaitseõpetust hakati juurutama Eesti koolides 1990ndatel. 2011. aastal kinnitatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas sai riigikaitse valikaine staatuse. Riigikaitsetundide maht on hetkel õppekava järgi 70 tundi.

Valdavalt on riigikaitseõpetajad olnud Kaitseliidu taustaga entusiastid, ilmselt seetõttu ongi aine gümnasistide seas väga populaarne. Riigikaitseõpetust koordineeriva kaitseministeeriumi ja Tallinna Ülikooli vahel on sõlmitud leping riigikaitseõpetajate koolitamiseks. Ülemöödunud õppeaastast toimub riigikaitseõpetaja ettevalmistus Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogika bakalaureuseõppes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles