Ühe okkaga pole siilil midagi peale hakata

Kadri Veermäe
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulsad sõnad filmist «Malev».
Kuulsad sõnad filmist «Malev». Foto: Kaader filmist

Siili ja «Malevaga» seostub väga otseselt ka järgmise aasta mais toimuv Eesti kaitseväe suurõppus, sest nimeks on õppusel just nimelt «Siil» ning seda tutvustatakse avalikkusele muu hulgas ka mängufilmist pärit klippidega, mida on sõnumi asjakohastamiseks veidi muudetud.

Kuigi õppus on kõigile kutsutud reservväelastele kohustuslik, ei tähenda see, et «Siili» ei peaks reklaamima.

«Kui mõelda sotsiaalreklaamidele, siis on sealt hea paralleel tuua – turvavöökampaaniad. Tegelikult seadus kohustab inimest turvavööd kasutama, aga et inimestele seda meelde tuletada, on tehtud mitmeid kampaaniaid,» sõnab kapten Arvo Jõesalu kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

«Sama lugu on «Siiliga» – seadus näeb ette, et reservväelane on kohustatud osalema, aga meie soov on, et ta saaks aru, kui oluline see on, et ta tahaks osaleda,» võrdleb ta.

Jõesalu ja nooremleitnant Taavi Karotamm on kaitseväest need kaks inimest, kes on «Siili» reklaamikampaania taga.

«Kõik sellest alates, mida peaks tegema, milline sõnum peaks sel olema, milline teostus, kus avaldada, kellele see on mõeldud, on meie peas sündinud ning tehnilise teostuse teeb staabi- ja sidepataljoni teavituskeskus,» räägib Jõesalu.

Nii ongi nad välja mõelnud hüüdlause, plakatite ja filmiklippide sisu ning ka mõte «Malevat» «Siili» raames ära kasutada tuli neil kahel.

«Kaitsevägi on ja jääb konservatiivseks organisatsiooniks ning ka meie kuvand ja igapäevategevus on konservatiivne, traditsioonid on olulised. «Malev» osutus valituks ka seetõttu, et see on tavapärasest teistsugune,» ütleb Jõesalu. Ta lisab, et riigikaitse on tõsine asi ja sellega nalja ei tehta, kuid just selle tõsisust aitab väike huumor ehk paremini mõista.

Karotamm lisab, et «Maleva» puhul on oluline teinegi aspekt peale naljakuse. «Filmis hakkas kaitsetegevus pihta seetõttu, et ühel peategelasel Urul oli visioon ja tahe oma maad kaitsta,» räägib ta.

«See näitab, et suured asjad saavad alguse väikesest - kogu kaitse algab ühest inimesest, igaühest endast,» selgitab Karotamm. «Samamoodi on reservväelaste puhul – kui igaüks mõtleb, et tema ongi see üks, kellest kõik alguse saab, siis me saamegi lõpuks ühe suure siili kokku.»

Lisaks «Malevale» reklaamitakse «Siili» kinos linastuvate klippidega. «Kui «Malev» on vähem traditsiooniline valik, siis kinodesse tulevad traditsioonilisemad, mitte päris ülevoolav või suurtel tunnetel mängiv asi, aga ikkagi midagi sinnapoole,» sõnab Jõesalu.

Jõesalu ja Karotamme sõnul hakatakse kinos näitama kaht klippi, mis rõhutavad õppekogunemise personaalsemat poolt – riigikaitsesse panustamise kõrval annab see osalistele võimaluse tavaelust vaheldust kogeda.

«Õppekogunemine rebib argipingest välja, sest sinna tulles saab midagi huvitavat teha,» kirjeldab Karotamm ühe klipi keskset ideed. «Klipi detailidesse me hetkel väga ei laskuks, aga muuhulgas saab ühes klippidest näha ilusat lahingustseeni.»

Kui üks klipp kajastab argielus pigem rahulikku ja igavat elu elavaid tegelasi, siis teine räägib neist, kelle igapäevaelu on juba küllalt tormiline. Seal näidatakse, et «Siil» pakub võimaluse hinge tõmmata. «Aga just hinge tõmmata, argipingest välja rebida. Puhkuseks ei saa seda aga kindlasti nimetada,» rõhutab Karotamm.

Jõesalu sõnul on loo visuaalne pool selline, et näidatakse erinevate eluvaldkondade inimesi, näiteks tüpaaži, kes ilmselgelt viibib avatud kontori õhkkonnas, kus telefonid pidevalt helisevad ja mingil hetkel tekib tunne, et tahaks sealt välja pääseda.

«Me näitame, et tavaelus oled ümbritsetud mürast ja kogu aeg on kiire, aga õppekogunemine on koht, mis viib sind sellest välja. Kuuled linnulaulu, mitte telefonid ei helise kogu aeg,» ütleb ta.

«Kui inimene on iga päev tööga hõivatud, on palju stressi ja ringijooksmist. Õppekogunemisel on aga teismoodi ringijooksmist,» lisab ta. Väga täpselt ei taha ei Jõesalu ega Karotamm filmiklippe kirjeldada, sest need hakkavad kinodes jooksma novembris.

Kohad, kus kampaaniat tehakse, pole juhuslikud, sest reklaamid nii kaubanduskeskuste ekraanidel kui ka kinos rõhutavad, et ilma vaba riigita poleks olemas ka sellist valikuvabadust, mis eestlastel praegu on.

Nii näiteks pannakse «Siili» reklaamimiseks Tallinna lennujaama äralendude koridori – kohta, kus tavaliselt seisavad peened sõiduautod – üles ehtne militaarmaastur. «Me üritame inimestele selgeks teha, et kõik need hüved, mida me praegu naudime, ei ole iseenesestmõistevad. Hüved on ainult need, mida me saame ainult vabas riigis nautida,» ütleb Karotamm.

Jõesalu ütleb, et riigikaitsevajadus võib inimestele tunduda kauge ja abstraktne. «Õnneks ei ole me pidanud seda tõestama. Õnneks me elame rahuaegses Eestis. Kuid me kipume unustama, et meie heidutusvõime on väga oluline. Meie oleme tegelikult nagu siil – sõbralikud, kuid kui keegi tuleb torkima, ajame okkad püsti,» sõnab ta.

Karotamme ja Jõesalu kampaania soovibki keskenduda sellele, et paljud vabadused tagab see, et meil on vaba riik, riigi vabaduse tagab aga riigikaitse, mis Eesti puhul toetub reservväelastele.

«Kui tuua hästi lihtsaid näiteid, siis okupatsiooniaega mäletavad inimesed teavad, kuidas oli importkaupadega banaanidest teksapüksteni. Banaani Eestis ei kasva ja et me saaks seda sisse tuua, peamegi vabal maal elama,» selgitab Jõesalu.

Nii võibki kaubanduskeskuste ekraanidel varsti näha reklaami noormehest ja neiust, ühel jalas põlve kohal olevate taskutega teksapüksid ja teisel pleegitatud teksariidest miniseelik. Pealmine kiri teatab «Importkaupa on võimalik nautida vaid vabal maal» ning alumine lisab: «Reservväelased on selle vabaduse alustala».

Lisaks on juures «Siili» logo ja hüüdlause «Iga okas loeb». Reklaamile on lisatud ka QR-kood, mis viib otse «Siili» õppuse Facebooki lehele – just viimase loomisega saigi Karotamme ja Jõesalu teavituskampaania avapaugu.

Teisel plakatil on noor kahe lapsega perekond ning vanematel on käes paberist poekotid, mis on täis laotud välismaist puu- ja juurvilja. Kiri ülal tuletab meelde, et ainult vabal maal saab nautida rikkalikku kaubavalikut.

Et Jõesalu ja Karotamme sõnul pole kampaania suunatud vaid reservväelastele, vaid ka nende lähedastele, on plakatitel välja toodud seegi, et nii perekond, sõbrad, õppejõud kui ka tööandjad saavad üritusse panustada omapoolse reservväelast toetava suhtumisega.

Kolmas reklaam pakub samastumisvõimet tõenäoliselt eelkõige reservväelase tüdruksõbrale, sest just selline prototüüp seal peakangelaseks ongi. Fotol näeme kaunist blondi neidist, kes demonstreerib nutitelefonist laigulises riietuses noormehe pilti. Juures seisab kiri «Minu turvalisuse tagab minu reservväelane».

«Me tahame saavutada selle, et nii tööandja kui ka pereliikmed suhtuksid õppekogunemisel osalemisesse kui ühte loomulikku osasse, mida tuleb teha. Õppekogunemise ajal on inimene küll eemal oma tavapärasest elust, aga aastas on 52 nädalat ja kaks nädalat sellest võib panustada riigikaitsesse,» kommenteerib kampaania sisu Jõesalu.

Ta lisab, et suhtumine «Siilile» mineku kohta võiks olla sama loomulik kui näiteks lapsehoolduspuhkusele minek. Kui naine teatab, et ta läheb lapsehoolduspuhkusele, siis vaevalt selline soov kedagi üllatab.

«Siili» õppuse hüüdlause «Iga okas loeb» mõtlesid välja Karotamm ja Jõesalu üheskoos, teiste variantide hulgas oli ka näiteks «Okkad püsti» või «Okkad teravaks», kuid «Iga okas loeb» leidis neist suurima poolehoiu.

Miks siili ja okaste idee neile südamelähedane on, selgitab Karotamm. «See kisub küll väga teoreetiliseks, aga siilil on kogu kaitse ühtne, kõik okkad panustavad omamoodi. Tal töötavad kõik okkad korralikult koos, ja samamoodi peaks kogu Eesti koos töötama,» sõnab ta.

«Ühe okkaga ei ole siilil mitte midagi peale hakata ja ka ühe reservväelasega on väga raske riiki kaitsta. Oluline on ikka see, kui kõik reservväelased on kokku tulnud – siis on see okkavaip koos,» lisab Jõesalu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles