Hädaolukordade suurõppust peetakse laua taga

Kadri Veermäe
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi päästeala asekantsler Hannes Kont.
Siseministeeriumi päästeala asekantsler Hannes Kont. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Järgmisel aastal toimub Eesti siseministeeriumi eestvedamisel aprillis ja mais suurõppus «Conex», kus kokkutulnud inimesed harjutavad läbi võimalike hädaolukordade lahendamist.

Kahekuine periood ei tähenda aga seda, nagu peaksid näiteks päästjad, politseinikud ja kiirabitöötajad kogu selle aja põllul viibima ja näiteks keemiaõnnetuse likvideerimist läbi mängima, sest seekordne kriisiohjamisõppus leiab aset hoopis teistsuguses formaadis – toas ja laua ääres.

«Seekord me otsustasime, et õppus keskendub eelkõige strateegilisele juhtimistasandile ja hetkel me ei plaani teha ühtegi asja läbi n-ö päriselt põllul,» kirjeldas «Conexit» siseministeeriumi päästevaldkonna asekantsler Hannes Kont. «On lauaharjutuste seeria, kus me paneme erinevate valdkondade tippspetsialistid, peadirektorid ja kantslerid lahendama ühte või teist akuutset situatsiooni.»

Kondi sõnul on õppus tavalise inimese jaoks võrreldav realistliku lauamänguga, kus on mängujuht ja kehtivad teatud reeglid. «Erinevus on aga selles, et mängijad ongi nemad ise. Peadirektor on peadirektor, operatsioonijuht on operatsioonijuht. Aga see situatsioon on fiktiivne. Lahendatakse väga realistlikku, kuid fiktiivset situatsiooni,» ütles ta.

Üks osaõppus näeb ette, et Ida-Eestis on juhtunud ohtliku kemikaali õnnetus, mis on kaasa toonud massilise mürgistuse. Terviseamet, päästeamet ja sotsiaalministeerium mängivad siis läbi, kuidas erinevad ametid reageerivad, kui abi on vaja osutada mitte üksikutele, vaid tuhandetele inimestele.

«Vaatame, kas on õiguslikke takistusi, kas me saame anda eraõiguslikele äriühingutele korraldusi,» tõi Kont näiteks.

Kokku harjutavad õppusest osavõtjad viie stsenaariumi – lisaks massilisele mürgistusele ka ulatusliku küberintsidendi, elektrivarustuse katkemise, kriitilise taristu vastu toimuva rünnaku ja massirahutuse – lahendamist, koos moodustavad need viis ühikut seeria.

Välja on need valitud selle järgi, et kuigi lahendus toimub teoreetilisel tasandil, oleks just need stsenaariumid sellised, mis võiks Eestis ka tegelikult juhtuda või kus meil on võimelüngad.

Kont rõhutab, et väga suur osa Eesti ühiskonna toimimisest on tegelikult erasektori käes ning seetõttu on ettevõtjad kaasatud ka õppuste ettevalmistamisse. Asekantsleri sõnul pole neid kaasatud kõikide stsenaariumide läbimängimisse, kuid osasse kindlasti, näiteks elektrikatkestuse omasse.

«Politseinik ja päästja saab lahendada tihti riigi vaates taktikalisi küsimusi. Kui me räägime meditsiinisektori toimimisest, siis seal toimivad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud äriühingud. Kui me räägime sidest ja transpordist, on seal täpselt samamoodi,» sõnas Kont ja lisas, et ametkonnad ise ei osuta näiteks elutähtsaid teenuseid side ja erakorralise meditsiini valdkondades, seetõttu peab kriisisituatsioonis vältimatult tegema koostööd eraettevõtjatega.

«Me näeme, et need asutused, kelle igapäevane töö on valmistuda mingisuguse riski realiseerumiseks, olgu selleks siis kaitsevägi või politsei, on võimelised reageerima ootamatustele palju kiiremini,» märgib Kont. «Aga meil on väga palju segmente või sektoreid, alustades sihtasutustest ning lõpetades elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtetega, millel võib olla oluline mõju ühiskonna turvalisusele ja riigikaitsele.»

««Conexi» puhul on uus, et me toome sisse need segmendid – elektrivarustus, tervishoid, kübersektor –, mida tegelikult oleks vaja vaadata natukene kõrgemal juhtimistasandil: mis meetmeid me saame rakendada, valitsuse vaates, kui me räägime elektri taastamisest või kriitilise taristu kaitsmisest,» selgitas Kont.

Kondi sõnul on küsimusi, mille üle õppusel pead murda, mitmeid. «Kuidas toimub info liikumine sündmuskohalt valitsuseni ja kuidas koordineeritakse erinevate osapoolte tegevusi? Kuidas toimib käsuliin, millise õigusliku alusega me toimetame? Kas ja millistel tingimustel on meil õigus anda näiteks ettevõtjale suuniseid ja seada piiranguid?» toob ta näiteid.

Õppuse uus aspekt on ka see, et saab harjutada eriolukorra ja erakorralise seisukorra väljakuulutamisega seonduvat.

Kont rõhutab ka, et «Conexi» puhul pole tegu kindlasti kontrollõppusega. «Meil pole eesmärgiks panna meie partnereid ebamugavasse olukorda, vaid tuvastada võimelünki,» ütleb ta ja lisab, et õppuse mõtteks on see, kuidas juhtida riiki kriisis, ning lauaharjutuste läbimängimine annabki võimaluse võimalikest teoreetilistest vigadest õppida.

Kriisireguleerimisõppus toimub vahetult enne kaitseväe suurõppust «Siil 2015». «Conex 2015» ja «Siil 2015» moodustavad koosmõjus laiapindse riigikaitse õppuse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles