20 kilomeetri kõrgusel tiirutav lennuk, mis näeb ka maa alla

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kusti Salm räägib 2018. aastaks valmima pidavast liitlaste maaseiresüsteemist, mida tavaliselt kutsutakse selle ingliskeelse lühendiga AGS (ingl Alliance Ground Surveillance system). «AGS on põhimõtteliselt mehitamata luurelennuk,» kirjeldab ta. «Ta lendab 20 kilomeetri kõrguselt, on õhus kuni 24 tundi ja tal on peal väga võimsad sensorid – nendega saab uurida, mida hing ihaldab.»

«Mida hing ihaldab» tähendab tõesti nii mõndagi. «Kui see lennuk läheb 20 kilomeetri kõrgusele, katab tema nägemisulatus ära 10 000 ruutkilomeetrit,» räägib Salm. «Kui kõik sensorid töötavad, saab ta koguda absoluutselt igasugust infot – alates meteoroloogiast ja lõpetades kartograafiliste andmetega, tal on olemas sensorid, millega saab vaadata, millised liikumised on maa peal toimunud.»

Sealt kaugelt ja kõrgelt suudab too lennumasin vajadusel ära tuvastada isegi küla vahel tee peal sõitva auto margi. Või selle, kuidas on kevadine tulvavesi mõjutanud maanteede seisundit. Ja soovi korral ei pea lennuki juhtimismeeskond Sitsiilias Sigonella õhuväebaasis piirduma sugugi ainult maa peal toimuvaga.

«Tal on peal sensorid, mis võimaldavad vaadata ka mõned meetrid maa alla,» märgib Salm ja täpsustab: «Mitte selles mõttes, et kes sinna maetud on, vaid selleks, et avastada näiteks koopaid või peidikuid.»

«20 kilomeetri kõrguselt tundub see küll ulme, aga reaalselt on seal olemas soojus- ja infrapunaseadmed, mis võimaldavad veest inimesi otsida,» jätkab Salm.

Eesti NATO-delegatsioonis töötava relvastuskoostöö nõuniku sõnul oleks teoorias seda supermoodsat ja superkallist tehnoloogiat võimalik rakendada ka väga erinevatel tsiviilotstarvetel. «Siin on iseküsimus muidugi, palju on NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asi meteoroloogiat ja muud sellist teha – tõenäoliselt mitte väga,» nendib Salm.

AGS kui NATO projekt iseenesest on vanem kui leib. Seda mitukümmend aastat tagasi esimest korda arutanud alliansi kaitseametnikud oleksid toona ilmselt üllatunud, kui teadnuks, millisel tasemel nende projekt lõpuks 2018. aastal materialiseerub. Läbi mitmesuguste kohtumiste, vastastikuse mõistmise memorandumite, kaitsekärbete ja tehnoloogiliste muudatuste on projekt läbi teinud hulga metamorfoose – varasemalt on sama lühendi all plaanitud kasutada ka näiteks tavalisi lennukeid, mida juhib piloot.

Vähemalt sama üllatav olnuks AGSist esimest korda rääkinuile ilmselt praegu NATOsse kuuluvate riikide hulk. Näiteks see, et toona veel rahvusvahelistes uudistes üsna kindlalt tiitliga «endine Nõukogude liiduvabariik» figureerinud Eesti annab nende AGSi osalisena selle tehnoloogia arendamiseks 2,7 miljonit eurot.

Kokku läheb AGSi loomine liitlastele maksma 1,3 miljardit eurot. Mehitamata luurelennukeid, mida Sigonellast üles saadetakse, ehitatakse viis. Igaüks neist maksab 45 miljonit eurot. Ülejäänud raha kulub maapealsetele tugisüsteemidele, juhtimiskeskusele. «Üks asi on andmete kogumine, tegelik võime tuleb nende kasutamisest,» selgitab Salm.

Praegu on hakatud ehitama esimest AGSi lennukit. Kuigi lõppvõimekuseni –

kus kõik on valmis angaaride, teede ja muuga – jõutakse alles 2018. aastal, hakkavad esimesed lennukid tiire tegema juba 2017. aastal.

Mitte et NATO-l ja tema liikmesriikidel praegu poleks alliansile olulistel territooriumitel toimuvast kõrgustest ülevaadet. «Tavaliselt tehakse luuret satelliitidega, nende pildikvaliteet on üsna kõrge, sealt saab analüüse üsna hästi teha,» märgib Salm.

«Aga satelliidil on see häda, et see liigub orbiidil ning jõuab samasse kohta tagasi iga 14 tunni tagant ja siis ka kuueks minutiks,» jätkab ta. «AGS võib samas kohas 20 kilomeetri kõrgusel tiirutada põhimõtteliselt hommikust õhtuni ja sealt saab iga sekundi pealt liikumisi ja muud avastada.»

Samuti on NATO liikmete arsenalis praegu sellist varustust. Sealsamas Sigonellas Itaalia õhuväebaasi kõrval asub ameeriklaste baas, kust nad saadavad välja sama tüüpi Global Hawki mehitamata luurelennukeid. Neid on kasutatud näiteks 2011. aastal Liibüa rünnakutes ja nüüd Süüria operatsioonide tarbeks.

Selle eelisena, miks peab NATO Euroopa vägede ülemjuhataja käsutuses olema niisugune süsteem, toob Salm tema suurema sõltumatuse sellest, kas kõik liikmesriigid on valmis osalema ühes või teises projektis.

«Kui NATO otsustab kuhugi minna ja üks riik ei anna oma AGS-võimet, siis NATO ei saakski oma operatsiooni teha,» tõdeb ta. «Seda on kogu aeg vaja.»

Eesti diplomaadi sõnul on mehitamata lennumasinad suurepärane asendusvõime piloodiga juhitavatele luurelennukitele, olles palju odavam nii tehnoloogia kui kasutamise mõttes. «See on tuleviku võtmesõna – mehitamata süsteemid, automatiseeritud süsteemid,» märgib Salm. «Sinna sõjavägi liigub.»

Korraks tahab Salm siiski veel naasta selle juurde, millist tulu tõuseb Eestile AGSis osalemisest lisaks otsesele riigi kaitstuse kasvule.

«Selle hanke läbiviimiseks tehti Euroopas suur konsortsium. Ja Eesti poolt osales seal IT-arendusfirma Aktors, kes programmeeris sinna väga olulise programmijupi,» räägib relvastuskoostöö nõunik. «See hind oli üsna suur protsent sellest 2,7 miljonist.»

Mõned liitlased annavad raha asemel aga NATO käsutusse seni vaid nende riigile kuulunud süsteemid. Nii talitab Prantsusmaa oma Heroni ja Suur-britannia Sentineliga.
------------------------------------------

2015. aastal plaanib Eesti oma droonide hanget

Eesti plaanib oma mehitamata lennuvahendite hanke välja kuulutada tuleval aastal. Selle hanke lähteülesanne on juba valmis.

«Kirjelduse järgi soovime kaitseväele hankida mehitamata lennukite komplekti vaatluse läbiviimiseks brigaadi tasemel,» selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang. «Lennuvahendid peaksid tagama soovitud võimekuse 24/365, st sõltumata ilmast, aastaajast ja päevavalgusest ning olema 100-kilomeetrise lennu-ulatusega.»

Eelnevalt on kaitsevägi välisoperatsioonidel kasutanud droone Raven, mis on kaks klassi väiksemad lennuvahendid, kui praegu hankida soovitakse. Rääkides Eestist ja troonidest, meenutas Sang ka seda, et osaleme koos veel 12 riigiga NATO AGSi programmis ehk ostetakse Global Hawke.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles