Hollywood ja USA sõjavägi saavad hästi läbi
25. detsember 2014, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollywoodi produtsent, kes tahab oma filmi lisada tõetruu lahingu-stseeni, kus osaleb suur hulk sõdureid, saab pöörduda armee poole ja paluda nii nõu, elavjõudu kui tehnikat.
Los Angeleses asub USA armeel isegi spetsiaalne avalike suhete osakond, kus on esindatud kõik väeliigid, ja mis koordineerib just nimelt koostööd meelelahutustööstusega.
«Hollywoodi ja Pentagoni suhet on kirjeldatud kui vastastikust ärakasutamist. Meie tahame kajastust ja nemad tahavad meie varustust,» on kommenteerinud 1989. aastast sõjaväe avalike suhete filmi ja televisiooni osakonda juhtinud Phil M. Strub.
Üks kunagine armee esindaja meelelahutusmaailmas, Kathy Canham Ross on öelnud, et ükski Hollywoodi ladu ei suuda võistelda rekvisiidiarsenaliga, mida võib pakkuda Pentagon.
Sõjaväe täieliku toetuse sai näiteks tänavu kuuele Oscarile kandideeriv «Captain Phillips» ja see tähendas, et merevägi mängis mõningad oma õppused välja vastavalt filmi stsenaariumile. Linateoses näeb nii helikoptereid, hävitajat, amfiibsõidukeid kui mereväe eriüksuslasi. Tegeliku tehnika kasutamine on vastavate eriefektide loomisest siiani sageli odavam ning aega ja raha säästa aitab ka see, kui ei pea suurt hulka statiste spetsiaalselt välja õpetama.
Sõjaväe abil on muidugi oma hind – filmi stsenaarium peab olema ka neile vastuvõetav või selliseks muudetav. «Forrest Gumpi» loojad näiteks jäid armee toetusest ilma, ehkki nõuandeid neile jagati. Levinud on arvamus, et sõjaväele ei meeldinud lihtsalt, kui rumal sõdur Forrest oli, ent 2004. aastal avaldatud David L. Robbi uurimusest «Operation Hollywood: how the Pentagon shapes and censors the movies» (e.k «Operatsioon Hollywood: kuidas Pentagon kujundab ja tsenseerib filme» – toim) selgub, et põhjused olid veelgi spetsiifilisemad. Kõige enam häiris armeed stseen, kus Forrest presidendile tagumikku näitab – sõduri jaoks täiesti lubamatu käitumine.
Filmil «Iseseisvuspäev» oli aga pisut teist laadi probleem – seal oli üheks tegevuspaigaks Nevada kõrbes asuv salastatud õhubaas, tuntud kui Area 51, mille olemasolu tunnistas CIA alles 2013. aastal. Lisaks ei olnud vastuvõetav ka armee saladuste tulnukatega seostamine ning asjaolu, et sõjaväelased olid seal lihtsalt liiga taipamatud olevused ja suurema osa maailmapäästmisest tegid ära tsiviilisikud.
Robbi väitel tähendab tulnukatega stsenaarium armee poolt enamasti kindlat punast tuld. Kaasaega toodud dinosaurustega aga probleeme pole – «Jurassic park III», mille lõpus sõjavägi peategelased ära päästab, sai nende stseenide filmimiseks nii helikopterid ja muu tehnika kui inimmõju.
Strub on välja toonud, et sõjaväele ei sobi lihtsalt neid negatiivses valguses näitav. Eelkõige näiteks lood, kus sõjaväelased rikuvad seadust või üldisi moraalinorme ja sellele ei järgne karistust.
Pidev positiivse kuvandi jõudmine kinolinale toob sõjaväele ja nende missioonidele nii rahva toetuse kui rohkem kutsealuseid. Näiteks 1986. aasta film «Top Gun», kus Tom Cruise mängib eliitlennukooli õppurit, tekitas märgatavalt suurenenud tungi piloodikursustele.
Filmi kritiseeritigi aga kui üht põhjalikku värbamisvideot ning sõjaväe ja Hollywoodi koostöö on tekitanud küsimuse, kas ehk ei tähenda see meelelahutustööstuse liiga tugevat propagandale allutamist ja sõnavabaduse piiramist.
Filmitööstusest popkultuuri imbunud ideedel ja hoiakutel võib olla aga ka otsene mõju sõjatööstuse arengusuundadele. Paljud teadusfantastika autorite ette kujutatud tehnoloogiad on esimest korda nähtavaks saanud kõigepealt just filmides ning alles tükk aega hiljem jõudnud reaalsuses teostuda. Meie ettekujutus neist võib olla aga just filmide najal vormunud.
Heaks näiteks on laserrelvad. USA armee esitles sel sügisel oma esimest töötavad laserkahurit. Teaduskaugele filmisõbrale võib see aga esmapilgul täiesti mannetu tunduda – laserkiir on täiesti nähtamatu.
Vaid otseste ülestunnistuste najal on võimalik selgeks teha, millist tehnoloogiat täpselt on vorminud filmid, mis sündinud millestki muust, ent puutepunkte nii sõjatööstuse kui strateegiate loomisega võib leida.
---------------------------------------
Ronald Regan ja Tähesõjad
USA presidendi Ronald Reagani 1983. aastal välja kuulutatud Strateegilise Kaitse Algatuse programm sai peagi pärast väljakuulutamist tuntuks Tähesõdade programmina. George Lucase «Tähesõdade» esimesed kaks filmi olid selleks ajaks juba linastunud, paar kuud hiljem jõudis ekraanidele kolmas.
Terminit ei kasutanud küll Reagan ise, ent nimi jäi programmile kohe külge ja filmide populaarsus aitas kaitseplaani publikuni viia. Lucas üritas nime kasutamise eest kohtu kaudu kompensatsiooni nõuda, ent kaotas lahingu. «Tähesõdades» toimuv võitlus kurja impeeriumiga sobis aga väga hästi külma sõja aegse NSVLi ja USA vastasseisuga ning andis oma värvingu «kurjuse impeeriumile», milleks kommunistlikku vastast nimetati.
Strateegilise kaitse algatus, mis Ühendriikide tollasele võimekusele tegelikult kuidagi ei vastanud, ei pruukinud olla otseselt «Tähesõdadest» inspireeritud (kuigi ka selliseid väiteid esitatakse), küll aga on Reagani uurija Michael
Rogin ja ajakirjanik Frances Fitzgerald kirjutanud, et Hollywoodil võis olla oma osa presidendi strateegiate vormimisel.
Ajal, mil Reagan oli veel näitleja, mängis ta näiteks salateenistuse agenti filmis «Murder in the Air» ja seal päästab ta pahalaste käest vägagi 1983. aasta kõnes kirjeldatud kaitsesüsteemi sarnase relva plaanid. Rogin väidab, et tulevase presidendi maailmanägemus vormus just nimelt 1940. aastate Hollywoodis. Filmitsitaate ja viiteid armastas endisest B-kategooria näitlejast president oma kõnedesse põimida küll.
---------------------------------------
Raudmees
USA sõjavägi teeb uue supersõduri turvismasina rajamisel otsest koostööd firmaga, mis on aidanud tuua ekraanile Raudmehe, Robocopi ja Terminaatori.
Sõjaväe jaoks ehitatava niinimetatud raudmehe välisskeleti valmistab sama 3D-printimisega tegelev firma Legacy Effects. Projekt kannab nime TALOS ning lühend tähendab taktikalist ründeülikonda. Esialgsete plaanide kohaselt peaks selline tulevikusõduri turvis valmis saama juba lähema nelja aasta jooksul.
Meeskonda, kes seda välja töötavad, kuulub veel terve armee bioinsenere ja tehnoloogiaeksperte ning Kanada uurija, kes uurib putukate eksoskelette. Turviseid katsetavad kolm eriväelast.
Legacy esindajad kinnitavad, et reaalselt töötav turvis filmides nähtuga väliselt ilmselt ei sarnane – ekraanile jõuab visuaalselt võimalikult paeluv, sõjaväljale funktsionaalne.