Mis roll jääb moodsas sõjas lihtsale sõdurile?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/08/22/3293643t1h40bc.jpg)
Sõduri rolli üle tänapäeva lahingus võib tõenäoliselt pikalt arutleda ilma kindla vastuseta.
Oleks ju tõene väide, et muutunud lahingukeskkond mõjutab kindlasti ka sõduri funktsiooni. Ühest küljest on see tõepoolest nii – erinevalt konventsionaalsest lahingupidamisest võib sõdur tänapäeval tihti esinevas asümmeetrilises konfliktis leida ennast ühel hetkel pidamas lahingut selle kõige ehtsamal kujul ja järgmisel hetkel juba aitamas tsiviilelanikkonnal lahendada kohaliku elu probleeme.
Mõistmaks selle nähtuse põhjuseid, tuleb aru saada tänapäeva keskkonna mõjust lahinguväljale – infosüsteemide ja eelkõige meedia areng on toonud sõduri tegutsemise selgelt luubi alla, mistõttu oodatakse temalt tihti ka mõnevõrra teistsugust käitumist.
Samas just asümmeetrilises konfliktis kerkis eriti eredalt esile kohaliku elanikkonna toetuse tähtsus võidu saavutamisel, seega on igati loogiline, et sõduritel tuleb selle omamoodi sõjapidamise vahendiga tänapäeval järjest rohkem arvestada.
Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sõdurit tema klassikalises tähenduses ei saaks siis asendada tänapäeval hoopis mõne «drooni-», «majandus-» või hoopis «virtuaalsõduriga», kes keskenduks puhtalt kohalikule elanikkonnale ja peaks võitlust vastasega kas distantsilt või kusagil küberruumis.
Kuid siis peab meelde tuletama Karl von Clausewitzi sõnastatud kolm tingimust sõja võitmiseks: vastase täielik või osaline purustamine, vastase territooriumi okupeerimine (kontroll) ja vastase võitlustahte murdmine. Kui esimene tingimus on loomulikult võimalik tänapäeval distantsilt, siis oma edu kinnistamine on saavutatav ainult füüsilise kontrolliga territooriumi üle, mille käigus võetakse vastaselt ära manöövrivabadus ja lõpuks ka vastupanutahe. Seda on kõik viimased konfliktid ka tõestanud, olgu nende nimetuseks konventsionaalne, asümmeetriline või siis hiljuti populaarseks muutunud hübriidsõda.
Niisiis võib öelda, et tänapäeva lahingukeskkond on kindlasti muutunud ning koos sellega ka sõjapidamise vahendid, kuid sõduri ülesanne jääb ikka samaks – olla valmis rakendama jõudu vastase purustamiseks ja oma tahte pealesurumiseks.