Viimsisse kerkis mini-Kratt

Toomas Randlo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Afganistanis üheksa aastat Eesti sõdurite baasiks olnud Camp Bastioni nurgake ehitatakse Viimsis oluliselt väiksemal kujul uuesti üles ning on aprilli lõpust alates kõigile uudishimulikele avatud.

Eesti Sõjamuuseum (ESM) ehitab Viimsisse Camp Bastioni eestlaste ala Camp Krati ainetel väiksemat versiooni, kuhu on kokku toodud erinevad Afganistanist pärit esemed, aga ka kaks sauna ja transpordisõiduk. Kuigi rasketehnika angaari püsti pandava näituse ehitus veel käib, on mini-Kratt juba ilmet võtmas.

Aprilli alguseks olid kohale toodud saunad ja liiv, et muuta mini-Kratt võimalikult ehtsaks. Juurde tuuakse aga veel Talibani võitlejatelt kogutud relvad, transpordiveok Unimog, jõusaali varustus ning mitmed väiksemad esemed. Ühe sauna kõrvale püstitatakse suur plakat, millel on kujutatud vaade, mis avanes Afganistanis saunamajakese ees seistes. Näituse külastajatel on võimalik näha ja katsuda Velesanna sauna terrassi, mis on pakkunud varju lugematule arvule kaitseväelastele ja mille pinkidesse on talletunud lõputult lugusid ja mälestusi.

«Selle näituse fenomeniks on, et Afganistanis rahvusvahelisel missioonil teeninud kaitseväelased ehitavad seda üles sellisena, nagu see seal oli. Nad loovad seda keskkonda uuesti,» selgitas Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. «Siin näitusel on Velesanna saun, mille eestlased ise Afganistanis ehitasid ja kus on Eesti kaitseväelastega käinud leili võtmas nii erinevad kaitseväe juhatajad kui ka ministrid.»

Paljude teiste oluliste elementide seas toodi Eestisse ka sauna ees olnud väiksemaid esemeid, mis aitavad taasluua eestlaste laagrit Camp Bastionis. Väikesemõõdulise NSE ala, mis sai 2012. aastal nimeks Camp Kratt, südameks oligi Velesanna saun.

Lõunaeestikeelse nime Velesanna päritolu ulatub 15 aasta taha, kui Bosnias teenis kompaniisuurune üksus Baltsquadron. Üksuse ülema asetäitja kapten Sven Pool leidis Baltsquadroni baasist palgihunniku, mis kunagi oli olnud seal teeninud soomlaste saun. Kontingendi mehhaanikutele, kellest paljud olid pärit Lõuna-Eestist, anti ülesandeks saun üles ehitada. Omavahel suheldes kasutasid nad tihti sõna veli ja saun sai sellepärast nimeks Velesann.  

2007. aastal teenis kapten Pool Helmandi provintsis Camp Bastionis paiknenud logistilise toetuselemendi ülemana. Varasema rotatsiooni mehed olid alustanud sauna ehitamist, kuid valminud rajatis vajas täiustamist. Taas juhtis saunaehitust Lõuna-Eesti mees. Eestist oli kaasa toodud Helmandis nii haruldast ehitusmaterjali nagu puit ning saunale ehitati ka terrass koos varikatusega.

Saun toodi Eestisse sellisena, nagu see Camp Bastionis töötas. Mini-Bastionis on kõik eksponeeritud nii, nagu see oli Afganistanis aastaid, välja arvatud lisasissepääs ühes nurgas ja 2013. aasta suvel valminud uus laud.

Mõte, et Velesann peab tulema Eestisse tagasi ning saama ESMi püsiekspositsiooni osaks, tekkis muuseumi töötajatel ja kaitseväelastel 2010. aastal. Siis veel aga ei teatud, millal täpselt operatsioon lõpeb.

Aastaid kasutuses olnud teise, merekonteinerisse ehitatud sauna Afganistanist 5000 kilomeetri kaugusele Eestisse toomine ei olnud lihtne ülesanne. Konteiner saunaga liikus mööda maad Helmandist Pakistani ja sealt edasi meritsi Euroopasse. Suure panuse sellesse andsid Helmandis teeninud NSE logistikud.

Aastatepikkune intensiivne kasutamine on jätnud jäljed saunale, täpsemalt küll merekonteinerile, mille sisse see ehitati. Nii tuli konteinerit enne transporti lappida, kuid päris merekõlblikuks seda ikkagi ei saadud. «Seetõttu saime lõpuks briti spetsialistidelt loa saata see konteiner kui taara,» rääkis viimaste Helmandis teeninud logistikute ülem kapten Riho Juurik. «Ehk siis kõik, mis sees oli, võis jääda, kuid midagi juurde ladustada ei tohtinud.»

Keeruliseks kujunes Vellesanna ette ehitatud terrassi ja varikatuse lahtiühendamine ning veoks ettevalmistamine. Logistikud märgistasid kõik terrassilauad ja katusepleki tahvlid. Sauna demonteerimisega tegeles oma vabadel hetkedel pea kogu NSE-17 koosseis, kuid suurem koormus langes remondigrupile, kes pidi tegema nii vajalikud remonditööd kui ka terrassi demonteerima. Kokku tegeles saunaga kümmekond inimest ning aega võtsid ettevalmistustööd ligi nädala. Sauna taastamisel sõjamuuseumis osalevad ka vabatahtlikud kaitseväelased toetuse väejuhatusest ja kaitseväe peastaabist.

Camp Bastionist veeti saun Karachisse Pakistanis ja sealt meritsi Ühendkuningriiki, kus saun mööda maad ühest sadamast teise veeti ja Eestisse suunduvale laevale laaditi. Paldiskisse jõudis saun sügisel ning pärast vahepeatust Suur-Sõjamäel lõpuks sõjamuuseumi. Praeguseks on saun taastatud oma algsel kujul.

ESMi mini-Bastionit on võimalik külastada alates aprilli lõpust ning näitus jääb esialgu avatuks oktoobrini ehk nii kaua kuni ilmad lubavad, sest hoonel puudub praegu küte.

Videot mini-Kratist näeb riigikaitse.ee veebilehelt.
-----------------------------------

Camp Bastion

•    NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) suurimat baasi Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis hakati rajama 2005. aastal.

•    Alguses vaid mõnest telgist koosnenud baasist kasvas kiiresti suur mitmeosaline kompleks, kus elas ja teenis mitmete rahvuste sõdureid, kes omakorda panid oma laagritele selle sees nimesid. Kui eestlaste tugiala kandis Camp Krati nime, siis Taani sõdureil oli näiteks Camp Viking, Ameerika Ühendriikide suur baas kandis Camp Leathernecki nime.

•    Suur osa lõpuks koguni Camp Bastion 1, 2 ja 3 suuruseks kasvanud ning kuni

28 000 sõjaväelast mahutada suutnud baasist on praeguseks tagasi kõrbeks muudetud. Järelejäänud osas tegutsevad Afganistani oma relvajõud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles