Evelyn Kaldoja: rahva oma julgestuspakett
24. juuni 2015, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi rohkem kui nädal tagasi sai avalikuks Ameerika Ühendriikide plaan lisada nende Ida-Euroopa liitlaste turvamise operatsioonile Atlantic Resolve ka raskerelvastuse eelpaigutus meie piirkonda. Umbes kuu varem teatas Saksamaa, et esimese NATO Euroopa liitlasena läkitavad nemad Eestisse ja veel kahte siinse kandi riiki tuleval aastal ühe jalaväekompanii samamoodi nagu ameeriklased.
Need liitlaste otsused ei ole kindlasti langenud kergekäeliselt. Ka suurriikide ressursid on piiratud ning valijad oma rahva raha ja sõdurite kasutamise suhtes valvsad. Angela Merkeli juhitavas Berliinis kaalutakse niisuguseid samme äärmiselt ettevaatliku grammitäpsusega: Saksa liidukantsler eelistaks ilmselgelt pingeid leevendada läbirääkimiste, mitte sõdurite paigutamise abil. Sellegipoolest on need liitlased pidanud vältimatult vajalikuks anda nüüd ja kohe ida poole ühene signaal, et nende võimalik appitulek pole mitte teoreetiline variant, vaid nad juba on siin ja abis. Ja need signaalid pole tulnud mitte NATO käsul, vaid Washingtoni ja Berliini enda otsusel.
Jõude ei istu ka NATO kui organisatsioon. Sellele kuule sättisid nad koguni neli oma idaserva riikide kaitsmisele keskenduvat õppust, andes neile ka ilusa kõlaga koondnime Allied Shield ehk Liitlaste Kilp. Sinna alla paigutatud neljast õppusest viimane – Rumeenias toimuv 1500 osalejaga staabiharjutus Trident Joust kestab veel selle nädala lõpuni. Üleeile pandi punkt tänavusele Saber Strike’ile ning BALTOPSile. Mõlemad suurõppused – neist esimene maa- ja teine mereväe oma – toimusid Eesti kaitseväelaste osavõtul.
Neljas õppus, eile lõppenud Noble Jump ehk eesti keeles Üllas Hüpe, ei tähendanud aga hüppeid mitte
ainult osalenud liitlassõdureile, vaid ka NATO-le kui
organisatsioonile. See oli esimene kord, kui allianss testis oma eriti kõrges valmisolekus kiirreageerimisjõude. Poolasse Zagani harjutusalale kogunesid Tšehhi ja Hollandi õhupaiskeüksused, Saksamaa ja Norra mehhaniseeritud jalaväeüksused, Poola soomusüksus ja eriväelased, Leedu eri- ja Belgia suurtükiväelased, USA helikopteri- ja Ungari tsiviil-sõjalise koostöö üksused.
Liitlaste Kilbi sarja õppustega on seotud ühtekokku umbes 15 000 kaitseväelast 19 NATO riigist ja lisaks kolmelt partnermaalt – Soomest, Rootsist ja Gruusiast. Nagu allianss ise oma veebilehel «saatekirjas» neile neljale õppusele selgitas, harjutatakse liitlaste kaitset ning tegu on osaga NATO julgestusmeetmete paketist lõuna- ja idaserva liikmetele.
Meid ja meie naabreid julgustavaid uudiseid võiks oodata ka ülehomme Brüsselis algavalt NATO kaitseministrite kohtumiselt. Osa mullu sügisel Walesi tippkohtumisel idanema pandud ideedest peaksid nüüdseks olema tärganud ning tuleval aastal peaksid lõpuks kasvama hakkama mitmete seni veel riigikaitselt kokku hoidnud maade kaitse-eelarved.
Seekordse Riigikaitse.ee keskseks teemaks pole aga sugugi mitte see, mida teevad meie kaitsmiseks liitlased, vaid hoopiski rahva oma panus. Veelgi täpsemalt öeldes: selle panuse kõige vabatahtlikum osa ehk Kaitseliit, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad.
Rahva soov anda omalt poolt Eestile «julgestusmeetmete» pakett paistab muljetavaldav. Arvud näitavad, et Eestis elab väga palju inimesi, kes on mõistnud viimase aasta jooksul olukorra tõsidust ning otsustanud just nüüd pakkuda oma riigile iseenda oskusi ja võimeid. Loodetavasti jääb nende panus muidugi vaid õppusteks ja osaks heidutusest, milles osalenute tasuks pole mitte ainult tunne, et nad on isiklikult teinud ekstrapingutuse oma isamaa hoidmiseks, vaid ka praktilised oskused, mida sellised patriootlikud organisatsioonid jagavad.