Mitte vaid metsamehed
24. juuni 2015, 22:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merekaitseliitlased näevad lahinguid teise nurga alt
«Seitsmel Kaitseliidu maleval on merepiir,» meenutab Tallinna maleva meredivisjoni teabeohvitser leitnant Kuno Peek. Keskset võimekust merel midagi korda saata kaitseliitlastel aga pole ja harjutavad seda ka vaid väga vähesed. 1924. aastal loodud meredivisjon taastati Tallinna maleva juures 1994. aastal. Esialgu kandis nende allüksus nime Sadama malevkond.
Nüüdseks umbes 200 liikmega meredivisjoni liikmed on toonud kaasa oma mujal omandatud kogemused. Vaatamata asjaolule, et merekaitseliitu pole tänaseni taasloodud, kutsutakse seal üksteist merekaitseliitlasteks.
Merevägi ja mereväe staap on ainult Tallinnas ja nendega teevad merekaitseliitlased tihedat koostööd. Nii nagu küberkaitseliitlased, tegutsevad ka nemad oma õppustel hoopiski päris olukordades – võtavad näiteks vastu Eestis maabuvaid liitlaste laevu või õpivad mereväelastega koos, kuidas paistab kallas merel olles ning millele peaks rannikut kaitstes tähelepanu pöörama.
Rannikul võideldes tasub näiteks meeles pidada, et ehkki suured laevad madalas vees sõita ei saa ja on sunnitud kaugemal ankrusse jääma, on neil võimsad relvad, millega saab ka kaevikus redutavale kaitseliitlasele pihta.
Oma meredivisjon on olemas ka Saaremaal. Päriselt merel harjutamise võimalusi on neil veelgi vähem, ent ranna ja sadamate kaitset ning liitlaste vastuvõtmist saab harjutada.
Meredivisjon on võtnud vastu suure osa viimasel 15 aastal Eestit külastanud liitlaste sõjalaevadest, sealhulgas NATO alalised eskaadrid ning mitmed haruldasemad laevad, nagu Briti lennukikandja ja sakslaste allveelaevad.
Aastatel 2010–2014 mehitasid merekaitseliitlased mereväe õppelaeva Ristna ja külastasid sellega Eesti väikesadamaid. Tänavu anti see laev küll meremuuseumile, mistap nüüd harjutatakse meresõitu teistel mereväe laevadel.
2006. aastal toimus meredivisjoni jaoks aga äärmiselt pidulik sündmus – Saaremaal Küdema lahes korraldati võidupüha puhul Eesti esimene mereparaad üheksa välisriigi esindusega. Võidupüha paraadil näeb merekaitseväelasi selgi aastal.
Meredivisjoni liikmed osalevad koos maaväelastega alati ka Põhja maakaitseringkonna suurõppusel Hunt.
«Maaväel on Eesti turvavaiba loomisel selged ülesanded olemas, meredivisjonil aga praegu sellist kindlat kohta veel ei ole,» sõnab Peek. Tulevikus tahab meredivisjon jagada oma kogemusi Kaitseliidu kõigi mereäärsete malevatega ning tõsta juba olemasolevate liikmete kvalifikatsiooni. Merekaitseväelased ootavad oma ridadesse kõiki, kes tahaksid ühendada mere kutse riigikaitselise tegevusega.
Küberkaitseliitlsed harjutavad päris ohtude peal
«Ports arvuteid ja kaableid ja nii ta välja näebki – poisid tegutsevad ja karjuvad üle ruumi,» kirjeldab Kaitseliidu Küberkaitseüksuse (KKÜ) Tartu rühma pealik Kuido Külm arvutite taga riigikaitse eest hoolitsevate meeste õppust. Ta ütleb, et ei olnud küll küberkaitseüksuste looja, ent oli ilmselt esimene KKÜ liige.
Küberkaitseliidu loomise idee sündis 2007. aastal, mil pronksiöö ajal pandi tõsiselt proovile ka Eesti võimekus end küberruumis kaitsta. Sellise üksuse loomisele oli mõeldud siiski juba varemgi –
vajadus selle järele ilmnes seoses erapanganduse internetti kolimisega. Kaitseliidu koosseisu lisati KKÜ ametlikult alles mõnda aega hiljem – 2011. aastal.
Külm liitus Küberkaitseliidu moodustamisega 2009. aastal, korjas kokku Tartu maleva IT-taustaga liikmed ja lõi küberkaitserühma meestest, kes varem täitsid kõikvõimalikke erinevaid maaväe ametikohti. Küberturvalisusest neist enamik kuigi palju ei teadnud. Koos peeti loenguõhtuid, kus igaüks jagas teistega seniseid kogemusi, arendati endid, ehitati ja lammutati süsteeme.
«Mida küberkaitseliitlased suudavad ja milleks me võimelised oleme, ei teadnud esialgu keegi, ka meie ise mitte,» meenutab Külm. «Kui kaitsevägi hakkas aru saama, milleks meil võimekus on, hakkasime järjest enam tegevuses osalema.»
Suurõppustel nagu Kevadtorm või tänavune Siil läheb KKÜ toeks riigi ja kaitseväe struktuuridesse, aidates analüüsida olukorda küberruumis ja püüdes ennetada ning tagasi lüüa küberohte.
«Tulenevalt vastase teravast huvist Eesti küberkaitsevõimekuse vastu ei saa rääkida KKÜ liikmete arvust, kuid meie seas on nii mehi kui naisi, nii vormikandjaid kui patsifiste. Ühine on tahe kaitsta oma riiki ka internetipoolses küljest,» ütleb KKÜ pealik Andrus Padar. KKÜ grupid on olemas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Küberkaitseliitlased tegelevad kahe peamise suunaga – omavahel teadmiste jagamise ning riigi abistamisega. Suurimad sõbrad ja partnerid on neil selles riigi infosüsteemi amet ja kaitsevägi.
Mõlemad paluvad KKÜ-lt teatud üritustel teatud abi, räägib Külm krüptiliselt, ja ega nende põhitegevus avalikustamisele ei kuulugi. Harjutavad küberkaitseliitlased suuresti pärisolukordades. «Suurte õppuste ajal on tegemist niigi palju, maailmast tuleb nii palju väljakutseid, et ei ole vaja lisaks oma vastutegevuse üksust luua,» ütleb Külm.
KKÜl on sellest kevadest ka oma lipp, kus Kaitseliidu kotkas hoiab küüniste vahel lisaks mõõgale ka «@» märki ning tema kõrvalt saab lugeda teksti «Eesti e-eluviisi kaitseks». «Nüüd me enam paraadil käimisest ei pääse,» muheleb Külm.