Miks sai teist kaitseliitlane?

Kaitseliitlased teel mullusele Kevadtormile. Foto: Esper Kaar/mil.ee

Liikmeks eelarvamusele vaatamata

Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna pealik lipnik Tarmo Pihlik (41) liitus Kaitseliiduga 2003. aasta suvel ja juba kaks aastat hiljem sai temast malevkonna pealik.

1997. aastal, mil ta ajateenistuses käis, ei olnud Kaitseliidu maine sugugi hea ja ka Pihlik arvas, et tegu on peamiselt lihtsalt metsas joovate ja relvi täristavate meestega. Militaarpisik jäi ajateenistusest aga külge. Hiljem kuulas ta kaitseliitlastest sugulaste muljeid ja otsustas ikkagi liikmeks astuda.

Pihliku jaoks on Kaitseliit andnud teadmisi ja oskusi eluks ning olnud heaks vaba aja veetmise kohaks heas seltskonnas. Lisaks on see võimaldanud ennast arendada ja karjääri teha.

Eriti võiks tema sõnul Kaitseliiduga liitumisele mõelda need, kel ajateenistuses käimata – mujalt nad selliseid oskusi ei omanda. «Kui ühel hetkel midagi juhtub, on hilja sellistele asjadele mõtlema hakata,» leiab Pihlik.

Igapäevatööd teeb Pihlik põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis.

Algus tuli Naiskodukaitsest

Kerli Telve (23) astus 2012. aastal kõigepealt Naiskodukaitse liikmeks, Tartu malevas sõdurioskuste baaskursust läbides leidis aga, et tema koht on pigem Kaitseliidus ning järgmisel suvel saigi temast Tamme malevkonna liige.

Pärast sõduri baaskursust läbis Telve ka kompanii sidemehe kursuse ja on nüüd juhtimis-tagalarühma sidejao side-

mees ja osaleb igal võimalusel õppustel. Lisaks on ta Kodutütarde rühmavanem.

Kaitseliiduga võiksid Telve sõnul liituda need, kes tahavad panustada riigikaitsesse, aga ei taha saada elukutseliseks kaitseväelaseks.

«Kaitseliit on minu jaoks oluline vahelüli kaitseväe ja tavainimese vahel,» leiab ta. «Kaitseliitlased on kõikjal ning nende abil võib olla riigikaitse ka lähedasem ja kergemini mõistetav.» Kaitseliitlasena motiveerib teda tema enda vabatahtlik kaitsetahe ja südametunnistus.

Telve õpib Tartu Ülikoolis ajalugu.

Nüüd tuli otsus peretraditsiooni jätkata

Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge (37) võeti Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmeks alles paar nädalat tagasi.

Kaitseliitu kuulumine on Kerge perekonnas pikaajaline traditsioon. Raineri isa Rannar Kerge mehitas ja relvastas kohaliku Kaitseliidu üksuse juba 1988. aasta sügisel Maarja-Magdaleenas pärast Vabadus-sõja monumendi taastamist seal samas. 1990. aastal osales Rannar Kerge ka Kaitseliidu ametlikul taasasutamisel.

«Muutunud julgeolekuolukorras ei leidnud ühtegi põhjust traditsiooni mitte jätkata,» ütleb noorem Kerge. «Bioloogina ma tean, et inimene on karjaloom – kummaline on mitte kuuluda katusorganisatsiooni, mille liikmed on isa, naine, tütar, poeg ja kõik sõbrad.»

Kõigepealt Kaitseliitu töö pärast

Rasmus Palm (25) astus esimest korda Kaitseliitu 2008. aastal ning toona tegi ta seda töö pärast – ülikooli kõrvalt töötas ta sõjakoolis valvurina ja töö saamiseks pidi olema Kaitseliidu liige. See oli talle töö, mitte vaba aja veetmise viis. Kõikidest kohustuslikest õppustest ja üritustest võttis ta muidugi osa ja huvi riigikaitse vastu oli olemas, ent mingit kirge KLis tegutseda tal toona ei tekkinud.

Möödunud aastal liitus Palm aga Tartu maleva Tamme malevkonnaga ja on sest ajast saadik käinud keskmiselt kord kuud õppustel. Sedapuhku motiveeris Palmi soov ennast harida ja panustada Eesti riigikaitse võimekusse, oma mõju oli kindlasti ka ärevatel sündmustel maailmas ja sellel, et Kaitseliitu kuuluvad ka mitmed sõbrad.

Eriala tal Kaitseliidus veel ei ole, ent ta tahaks saada täpsuslaskuriks. Mida täpselt ta tegema hakkab sõltub aga ka üksuse vajadustest, kinnitab ta.

«Tahan täiendada end valdkondades, mis väljaspool tegevteenistust pole muidu võimalik,» ütleb Palm. «Tahan panustada riigikorra püsimisse ja stabiilsusesse ning eks juba ka minu olemasolu annab midagi – ka kaitseliitlaste arvukus on osa heidutusest.»

Palm on Tartu Ülikooli esimese aasta keemiadoktorant.

Esimene küberkaitseliitlane

Leitnant Kuido Külm (45) on Tartu küberkaitseüksuse pealik ja liitus Kaitseliiduga juba 1990. aastal polütehnilises instituudis õppides.

«Aeg oli selline, et tuli liituda,» ütleb Külm. Polütehnilise instituudi poisid käisid toona olulisi objekte valvamas, et

Interrinne neid rüüstata ei saaks, nii et seos riigi kaitsmisega oli nagunii juba olemas.

Üks tema kodukandi poiss oli aga Kaitseliidu taastajate hulka sattunud ning nii tema kaudu jõudis selleni ka Külm. Kaitseliidus on ta aktiivselt tegutsenud sest ajast saadik, esialgu Tallinnas, hiljem mujal. Ka ametikohti on sel ajal olnud mitmeid.

Pärast 2005. aastat, mil Külm Tartusse kolis, sai temast peagi aga Eesti esimene küberkaitseüksuse liige. «Kaitseliit on oluline, et väikeriik Eesti suudaks kiiresti vaenlasele vastu hakata, ja samuti on see heade Eesti kodanike kasvulava,» leiab ta. Küberkaitse on Kaitseliidus hoitava Eesti kaitsetahte väljund kübermaailmas. Igapäevaselt on Külm küberturbe ja logianalüüsi spetsialist ning veab ka Ukraina võitlejatele annetajate abil meditsiinivarustust saatvat MTÜd Vaba Ukraina.