Naiskodukaitse «pehmeid väärtusi» ei pelga

President Toomas Hendrik Ilves koos naiskodukaitsjatega, kes on muuseas ka üks Sinilille-kampaania kandvaid jõude. Foto: Siim Teder/Eesti kaitsevägi

Naiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialist Kersti Podmošenski räägib: «Mõnikord arvatakse, et me oleme ainult kokad. Kui me Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele kindaid tegime, nimetati meid muidugi jälle kudumisorganisatsiooniks. See on aga vaid väike, mitte põhiline osa meie tegevusest.»

Podmošenski kusjuures tuli 2000. aastal Naiskodukaitsesse (NKK) just nimelt militaarhuvi pärast. Ta kaalus isegi sõjakooli astumist, ent toona oli ajateenistusse minek naise jaoks veel äärmiselt metsik mõte. Oma valikus pettuma pole Podmošenski pidanud – nüüdseks korraldab ta kogu Kaitseliidu meditsiiniväljaõpet ja täidab Kaitseliidu üksuses rühmaparameediku ülesandeid.

NKK esinaise ülesandeid täitev Ave Proos ütleb aga, et tema liitus patriotismist, isamaa-armastusest ja tahtest kodumaa heaks midagi ära teha. See tahe on aastatega ainult kasvanud. Proosi ja Podmošenski jaoks on NKK nüüd täiskohaga töö, ent suurem osa liikmetest tegutseb siiski väga erinevatel elualadel.

Tartu Ülikooli loomaökoloog Ulvi Karu, kes astus NKKsse 2003. aastal, meenutab näiteks, et esialgu võlus teda kõige enam võimalus metsas rahmeldada ja ühendada seeläbi meeldiv kasulikuga. Liituma meelitas sealjuures sõbranna, kes kurtis, kui kurnavad õppused on – Karu otsustas, et see on hea võimalus üleliigsest energiast vabaneda. Nüüdseks on NKK Karu jaoks kindlasti pigem elustiil kui hobi. Lipniku auastmega Karu korraldab esmaabikursusi.

Proos toob välja, et NKK liikmed saavadki kogeda nii kõike seda, millega tegeleb Kaitseliit, kui ka valida riigikaitsesse panustamiseks pehmemaid mooduseid. Ehkki sõnaühendile «pehmed väärtused» kiputakse avalikkuses sageli negatiivset maiku omistama, ei karda naiskodukaitsjad endi sellega seostamist.

Kusjuures öelda näiteks, et naiskodukaitsjad kipuvad õppustel silma paistma vaid leemekulbi liigutajatena, on igas mõttes vale lähenemine. Eks muidugi, kui kõik on laigulises vormis, ei ole kuigi lihtne aru saada, kes on kaitseliitlane, kes naiskodukaitsja ja siinkohal jääb teavitustöö naiste endi õlule, nendib Proos. Öelda aga, et toiduvalmistamine on kuidagi ebaoluline, saab ilmselt vaid see, kes pole pidanud pikal õppusel vaid kuivtoidust toituma. Pealegi pole väliköögitöö sugugi kerge, kestes pikkadel õppustel intensiivselt hommikust õhtuni ning unetundegi ei pruugi olla rohkem kui metsa all luurajail.

Mitmekülgsem tegevus võimaldab riigikaitses osaleda ka näiteks kolme väikese lapse emal või naisel, keda püssiga metsas jooksmine ei huvita või kellele see ei ole füüsiliselt võimalikki.

NKK liikmeks astujat ootab ees baaskursus samamoodi nagu neid Kaitseliidu liikmeid, kel ajateenistus läbimata. NKK baasväljaõppes on sõdurioskused vaid üks osa, sellele lisandub organisatsiooniõpe, välitoitlustamine massidele ja esmaabi, mis on äärmiselt oluline oskus ka rahuajal. Baaskursus tuleks läbida kahe aasta jooksul ning seejärel valida endale kaheksa võimaluse seast sobiv eriala ning täiendada end vastavatel kursustel.

NKK liikmed võivad käia ka Kaitseliidu sõduri baaskursusel ja erialakursustel, ent näiteks praegu, mil on nii Kaitseliidu kui NKKga liituda soovijaid palju, tuleb sinna saamist mõnes malevas oodata.

Naiskodukaitse erialad on jäänud tegelikult vägagi sõjaeelsete sarnaseks, ent loomulikult on kaasaegsemaks muutunud nende sisu. Näiteks tutvustas endisaegne NKK hoolega tervisliku toitumise põhimõtteid, tänapäeval ei üllata aga enam kedagi, et kapsast ja porgandit võiks toorelt riivida ja sedasi kartuli-liha kõrvale salatiks tarvitada. Esmaabioskused seevastu on endiselt hinnas.

Enne Teist maailmasõda oli NKK naiste seas igati au sees – kõigepealt oli see üldse esimene ja ainus niivõrd laia haardega organisatsioon, millega sai liituda iga naine. Juhtus midagi enneolematut – naised, kes muidu tegelesid eelkõige koduse majapidamise ja lastega, muutusid ühiskondlikult aktiivseks, hakkasid käima oma koosolekutel ja korraldama oma üritusi. Nii mõnigi nende seast sai juhtiva ametikoha ning ka kõigil teistel liikmetel oli võimalik õppida uusi oskusi moodsas maailmas iseseisvamalt toime tulemiseks. Õpiti säästlikult majandama ja avalikult kõnesid pidama.

Propagandaosakonnas tegeleti isamaalise meelsuse kujundamisega nii NKK liikmete seas, nende peredes kui kogukondades. Oma oluline osa oli ka rahvuskultuuri edendamisel, mis tähendas näiteks talurahvakombestikuga tutvumist ja rahvariiete kandmist.

NKK oli tõeline massiorganisatsioon, mis aitas kaasa Eesti naiste eneseteadlikkuse tõusule – okupatsioonide perioodi alguseks oli sel liikmeid rohkem kui praegu Kaitseliidus, ligi 16 000. Enne Teist maailmasõda oli NKK õlgadel kogu Kaitseliidu toitmine ja neile vormide selga õmblemine. NKK ja Kaitseliidu kogutud annetustest ehitati ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone. Heategevus on NKK jaoks olulisel kohal praegugi – viimasel kahel aastal on nad kõikides maakondades silma paistnud veteranide toetussümboli sinilille saadikutena.

Proos kinnitab, et praegu ei olegi eesmärgiks toonase liikmete hulgaga võistelda, ent kui see kunagi juhtub, ju näitab see organisatsiooni olulisust. «Praegu on konkureerivaid tegevusi väga palju, inimesed on rohkem töö ja muuga hõivatud ning vabatahtlikuks tegevuseks on mustmiljon valikut,» nendib ta.

NKK liikmeskond on sealjuures nagu Kaitseliidu omagi igal aastal stabiilselt kasvanud ning kuna ajapikku tuuakse kaasa ka sõpru-tuttavaid, on loomulik, et kasvukõver läheb siiski üha ülesmäge. Võimalikult paljude naisteni jõudmiseks on NKK töös alati olulisel kohal ka avalikud suhted, mis on üks kaheksast võimalikust erialast ning kindlasti rakendatav ka töös väljaspool organisatsiooni.

Miks peaks ikkagi üks tänapäeva naine NKK liikmeks astuma? «Üks pool on töö isamaa kasuks ja riigikaitsesse panustamine, teine aga, et riigikaitse ongi laiapõhjaline ja igaüks saab ise panustada oma turvalisusesse,» ütleb Podmošenski.

Selle organisatsiooni liige teab, kuidas käituda kriisiolukorras, ning on võimeline iseend ja oma peret vajadusel kaitsma. Kriisiolukordi võib olla vägagi erinevaid ning NKK õpetab naistele neis oludes tegutsemist. «Siin on mängus ka igaühe isiklik kasu, mitte ainult abstraktne riiklik julgeolek,» ütleb Podmošenski.

Kellel on, see asub kriisiolukorras muidugi oma sõjaaja ametikohale, NKK eripära ongi aga just see, et kogukonna turvalisusesse saab panustada ka kasvõi lihtsalt teades, kuidas peab toimima kodupaigas. Kogukonna turvalisuse kasvatamisel on aga hindamatu väärtus nii riigi kui üksikisiku jaoks.
-----------------------------------

Naiskodukaitse

•    Naiskodukaitsjate juhtlause on «Minu kohus!».

•    Naiskodukaitse loomise algatasid eestlannad juba 1920. aastal, eeskujuks soomlannade organisatsioon Lotta Svärd. Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse loodi ametlikult 2. septembril 1927 ning sel oli tollal ligi 3000 liiget, esimeseks esinaiseks sai Mari Raamot.

•    Esimesed erialaosakonnad olid sanitaar-, toitlustus-, varustus-, majandus-, propaganda- ja noortetöö.

•    1940. aastaks oli NKK-l ligi 16 000 liiget, neist paljud langesid repressioonide ohvriks. Hulk juhtival kohal olnud naisi hukati 1942. aastal Sverdlovski oblastis Sosva külas.

•    Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991. Praegu kuulub NKK-sse üle 2200 naise.

•    Praegu on NKK-l kaheksa eriala: meditsiin, toitlustus, side ja staap, avalikud suhted, sport, kultuur, formeerimine ja noortetöö.

•    Naiskodukaitse tegutseb 15 ringkonnas, mis kattuvad üldjoontes maakondade piiridega, ringkonnad jagunevad jaoskondadeks.

•    NKK tegevusega tutvumiseks ja nendega liitumiseks tasub ühendust võtta lähima ringkonnaga. NKK-l toimub muuhulgas mitmesuguseid loengu- ja aruteluõhtuid, kus saab liikmetega vabas õhkkonnas tutvuda. Infot saab ka koduleheküljelt

www.naiskodukaitse.ee

•    NKKga liituda soovijatele kehtivad samasugused nõuded nagu Kaitseliidu liikmetele: ei tohi olla kriminaalkaristust, pead olema täisealine Eesti kodanik ja tuleb vastata organisatsiooni liikmetele kehtivatele tervisenõuetele.

•    Inimesed, kes ei ole Eesti kodanikud, ent sooviks panustada NKK tegevusse, võivad astuda toetajaliikmeiks.