Ukrainlased panid aluse uuele standardile2

Liisa Tagel
Liisa Tagel
:

MTÜ Vaba Ukraina ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostöös toimuvatel Ukraina meedikute taktikalise taseme lahingkannatanu käsitlemise (TCCC) instruktorikursustel Eestis on nüüdseks olemas üks omapärane ja Ukraina kaitseministeeriumiski kinnitatud väljund.

Eesti ja teiste NATO riikide sõdurid õpivad, et kannatanule abi andmiseks tuleb kõigepealt meeles pidada tähestiku esimesi tähti – (C)ABCDE –, mille aga peituvad olulisi tegevusi märkivad ingliskeelsed sõnad. Ukrainlased õpivad ka kodumaal iseenesest sama süsteemi, ent selline tähekombinatsioon ei hõlbusta neist paljude jaoks mitte midagi – võõras tähestik, võõras järgnevus.

«Neile õpetatakse kodus ka CABCD-d hommikust õhtuni. Aga meie koostööpartner Olga Omeltšuk tõi välja, et see on tavalisele sõdurile keeruline – paljud pole inglise keelega sina peal,» räägib MTÜ Vaba Ukraina asutajaliige Andrus Rumm. Nii andsid ukrainlased süsteemile omakeelse nimetuse – KOLESO (ukr «ratas»). Sisu on sel sama, nagu meil kasutusel oleval NATO standardil – kõik olulised esmaabi andmise etapid.

«Olen kuulnud ka arvamusi, et KOLESO segab NATO standardi õppimist,» räägib Rumm. Omeltšuk leiab aga, et see on jama – pole vahet, mis keeles inimene tegevuste järgnevuse selgeks saab, tähtis on, et see oleks õige. Lihtne asi, aga väga oluline, mida näitab ka selle instruktorite ringist kaitseministeeriumisse jõudmine.

Et KOLESO meelest ei läheks, trükkis Omeltšuk esialgu 40 000 taskusse pistetavat kaarti, kus ühel pool värviliste piltidega abi andmise skeem, teisel aga MiST-raporti blankett. MiST kajastab kannatanu olukorda ja tagab vajaliku info jõudmise järgmise abiandjani. Vigastatule saab kaardikese aasaga rinnanööbi külge kinnitada.

Praeguseks on neid kaardikesi trükitud vähemalt 70 000 ja jagatud nii sõjaväelastele kui tsiviilisikutele. Erandkorras kogub nende valmistamiseks raha ka MTÜ Vaba Ukraina, mis tavaliselt saadab vaid varustust – algusest peale võeti vastu otsus korruptsiooniga suures hädas olevasse riiki raha mitte saata. Sedapuhku on tegu aga väikeste summadega olulise abivahendi valmistamiseks.

Eestis õppimas käinud instruktorid hindavad siin saadud süsteemset lähenemist. Loomulikult antakse meditsiiniväljaõpet ka Ukrainas ja selle läbivad kõik sõdurid. Ettevalmistus on aga väga ebaühtlane.

«Sõjameditsiini süsteem oli Ukrainas peaaegu lammutatud. Noorem generatsioon ei teadnud sest midagi.

Sageli ei teadnud keegi, mida madalam etapp teinud on või mida teha, kui palju on kannatanuid,» kirjeldab varasemat olukorda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse arst-õppejõud kapten Indrek Olveti.

Tema sõnul oli olukord umbes selline nagu Eesti kaitseväes 1990ndate alul – nii mõnigi on väljaõpet saanud, ent kõik erinevais paigus ega oska seda veel omavahel ühildada. Puudu on teadmisi ja oskusi üksikvõitleja tasemest haiglani välja – sealgi valmistab raskusi näiteks triaaž ehk selekteerimine, kes millist abi ja kui ruttu vajab.

«Ukraina armee oli massiarmee, mis koolitatud kangelastegusid sooritama, meditsiiniväljaõpet võis olla saanud rühmas vaid üks inimene,» räägib Rumm. Selleks aga, et haavatu pääseks lahinguväljalt eluga, on tarvis eri tasandite koostööd ja äärmiselt olulised on esimesed minutid pärast vigastada saamist.

Sealjuures käib Ukrainas kohapeal konventsionaalne sõda – kannatanu jõudmiseks lahinguväljalt haiglasse võib kuluda väga kaua aega. See on midagi, mida tasub ka Eestis kriisolukordadeks valmistudes silmas pidada.

Eestisse õppima tulevad inimesed ei õpi mitte ainult TCCCd, nad õpivad ka oma teadmisi jagama. «Me ei suuda koolitada kõiki vabatahtlikke, tuleb koolitada inimesi, kes suudaks teadmisi edasi anda,» räägib Olveti.

Rumm toob välja, et teadmiste edasikandmise paremaks tagamiseks võetakse kursustele tulevikus pigem elukutselisi sõjaväelasi. Vabatahtlikud võivad küll olla väga motiveeritud, ent neil on vaba voli lahkuda, ja seda on juhtunud. Sõda tähendab äärmuslikke olukordi ja loobuda võivad ka elukutselised, ent nende puhul on siiski enam kindlust.

Mõtte Eestis instruktorikursus korraldada käis välja doktor Lauri Lemming. Ukraina poolt asus juhtima Ganna Maiboroda, kellega Vaba Ukraina teeb endiselt koostööd ka Ukrainasse meditsiinivarustuse saatmisel. Nüüdseks on kursusel õppinud 60 instruktorit, kes on igaüks saanud kaasa ka seljakotitäie meditsiinivarustust. Peagi sõidab Tartusse neljas lend. Sügisel aga on kavas sõidutada Eesti instruktorid Ukrainasse õpetama.

2014. aasta hilissügisel loodud MTÜ Vaba Ukraina saadab Ukrainasse peamiselt meditsiinitarvikuid. Raha selleks on laekunud annetustest, mida ühingu enda ülalpidamiskuludeks

kasutatud ei ole. Instruktorikursuse kulusid jagatakse KVÜÕAga – Vaba Ukraina tasub transpordi ja elamiskulude, õppeasutus koolituse eest.

Jaanuari lõpul autasustas Ukraina MTÜd märgiga «Mehisuse ja halastuse eest», millega tunnustatakse lahinguis silma paistnud meedikuid. Otseses lahingutegevuses pole MTÜ muidugi osalenud, ent märgiga tunnustati organisatsiooni panust Ukraina võitlusesse.
------------------------

Tähtsad lühendid

TCCC (Tactical Combat Casualty Care) – taktikalise taseme lahingkannatanu käsitlemine

Tänapäeval tehakse sõjameditsiinis nii mõndagi tavameditsiinist erinevalt, ent selleni on jõutud läbi mitmete raskete õppetundide. Lühendiga TCCC tähistatav süsteem võeti kasutusel 1996. aastal USAs. Selle eesmärk on lihtne – vähendada ennetatavaid surmasid. Lahingkogemusest õppides püütakse teha kõik, et anda haavatutele adekvaatne abi ning transportida nad selleks ohutusse kohta. Lahingkannatanu vigastuste põhiliseks iseloomustajaks on läbistavad traumad ja suured verejooksud.

TCCC koosneb kolmest osast: abi tule all, abi väljal, abi evakuatsioonil.

(C)ABCDE

Ingliskeelne esitähelühend lahingkannatanu abistamisel läbitavatest etappidest

C – Catastrophyc hemorrage: kas kannatanul on suuri verejookse? Need tuleb sulgeda.

A – Airway: kas hingamisteed on vabad? Vabastada vajadusel.

B – Breathing: kas kannatanu hingab?

C – Circulation: pulsi ja vereringe hindamine

D – Disability: kas kannatanu on teadvusel?

E – Exposure: milline on kannatanu kehatemperatuur? Katta alajahtumise takistamiseks.

Kirjuta toimetajalePrindi
RIIGIKAITSE 22.06.2016
RIIGIKAITSE 22.04.2016
Gallup

Kuidas tähistad veteranipäeva?

Küsitluses on osalenud 172 inimest
RIIGIKAITSE 23.02.2016
RIIGIKAITSE 21.12.2015
RIIGIKAITSE 15.09.2015
Gallup

Mitme päeva toitu kodus hoiad?

Küsitluses on osalenud 7801 inimest
RIIGIKAITSE 22.06.2015
Gallup

Kas lööksid kaasa Kaitseliidus?

Küsitluses on osalenud 10079 inimest
RIIGIKAITSE 17.04.2015
Gallup

Kas toetad Eesti kaitseväelaste osalust Liibanonis?

Küsitluses on osalenud 3903 inimest
Viimased uudised
Teadus ja innovatsioonKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE