Ajateenija hindab lõhet ja mangot. Aga mitte maksa

Juhan Mellik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe peakokk Kaie Karu (keskel) korraldab, Jelena Guljajeva (vasakul) ja Svetlana Šelest viivad ellu.
Kaitseväe peakokk Kaie Karu (keskel) korraldab, Jelena Guljajeva (vasakul) ja Svetlana Šelest viivad ellu. Foto: Raul Mee

Alkoholi pole meie toitudes kunagi, isegi veinikastet ei saa teha, rõhutab kaitseväe peakokk Kaie Karu raudkindlat reeglit, millest väeosa territooriumil töötavad köögikupjad kinni peavad pidama.

Olgugi, et promilli söögi sisse ju ei jää – kord ei luba kangemat kraami väeosa alale sisse tuua. «Tuleb loominguliselt läheneda. Anname haput maitset sidruni või millegi muuga,» sõnab Karu.

Tegelikult on Karul arvestatav loominguline vabadus – kuni teatud kriteeriumid on täidetud. Näiteks kalorite hulk: et road oleksid vaheldusrikkad ja sisaldaks etteantud määral süsivesikuid, rasvu ja valke. «Praegu on talvine periood,» selgitab ta. See tähendab, et päevanormiks on 3800 kalorit. «Pluss-miinus 300 kalorit. Liiga täpselt pole võimalik teha, siis ei saaks üldse mängida.»

Teine kriteerium: hind, milleks on 5,55 eurot ports päeva tooraine peale. Abiliseks tingimustele vastava menüü koostamisel on Karul ja tema kolleegidel spetsiaalne arvutiprogramm, milles on üle 2000 retsepti ja mis teeb kõik vajalikud kalkulatsioonid.

«Kaks korda nädalas peab olema kindlasti kala,» räägib Karu. Lõhe on ajateenijate lemmik. Lihadest on eelisseisus väherasvane linnuliha. «Oluline on jälgida, et toidud ei korduks,» rõhutab Karu. Menüüd roteeruvad keskmiselt iga kümne nädala tagant.

Karu eelmises töökohas Tallink City hotellis oli tema ülesandeks teha süüa ka oma töötajatele. «No see portsjoni suurus… Kui tavapärane kontoritöötaja vajab umbes 2000 kilokalorit päevas, siis siin talvisel perioodil 3800 on ikka päris suur erinevus,» muigab kokk.

Kaitseväes pakutavaid roogasid iseloomustab karu sõnadega «lihtne» ja «kodune». «Igapäevaselt me sööme ka ju lihtsaid toite – kogu aeg pardifileed süüa väsitab ära.»

Tähtsaimaks on sööjate rahulolu. Kõige lihtsam on seda hinnata selle järgi, kui tühi on taldrik, ehkki vastukaja võib tulla ka suulises või kirjalikus vormis. «Millegipärast ei kuulu maks lemmikute hulka,» tõdeb Karu. Seda võivat vahel ka näost näha. Maksa menüüst eemaldada aga ei saa, sest see sisaldab liiga palju raskesti asendatavaid kasulikke aineid. Kiita on saanud aga Karu enda eriala ehk desserdid: «Just kirjutas üks ajateenija tagasisideraamatusse, et mangokreem on ülihea.»

Seejuures on peakokal tähelepanek: tavaliselt pole toidu suhtes pretensioonikamad mitte ajateenijad, vaid kutselised, kes aastaid kaitseväes töötanud. Esimeste puhul esineb aga rohkem erivajadusi: peamiselt taimetoitlust, laktoosi- ja gluteenitalumatust. «Meie juurde jõuab selliseid keskmiselt kümme tükki aastas,» jutustab Karu. Jõudumööda tullakse neile vastu: tooraine jääb küll samaks, aga roog valmistatakse sööja spetsiifikast lähtudes.

«Aasta tagasi tuli Norra armeest uudis, et neljapäeviti ongi neil taimetoidupäev. Sellised asjad tulevad järjest rohkem esile, meie peame ka vastavalt vajadusele kaasa arenema,» rõhutab kokk.

Kuidas kommenteeriks Karu mõne noore ajateenija vanemate jutte – poiss tuli väest välja ja pekki on peal rohkem kui sinna minnes? «Rohkem oleneb see füüsilisest koormusest. Alguses on hästi intensiivne, siis ei võta keegi juurde – pigem vastupidi,» oletab ta. «Aga lõpupoole, kui koormus nii tugev ei ole, võib juhtuda küll.»

Köögimeeskonna käsi on mängus ka kuivtoidupakkide komplekteerimisel. Olenevalt konkreetsest juhust peavad need katma kuni ööpäevase toiduvajaduse. «Kõik need pakid pole just lemmikud, oleme ise tagasisidet saanud,» nendib Karu. Samas võib tulla kiitus kõige ootamatumast kohast. Eri riikide relvajõudude kuivtoidupakkide proovimisele pühendunud briti koomikule Stuart Ashenile meeldis eestlaste toit näiteks niivõrd, et ta soovitas suisa – kui minna armeesse, siis Eestisse!

Karu pakub lahkelt välja võimaluse staabi- ja sidepataljoni lõunat degusteerida. Supp, kartulipuder ja liharull, kõrvale leivaviilud, piim või keefir ja desserdiks banaan. Ettenägelikult otsustab kokk oma portsu kolleegiga jagada.

Petersell annab pudrule huvitava maitsenüansi; on näha, et tegu pole päris suvalise retseptiga. Küsin kõhutäie lõpuks, mitu kalorit just sõin. «1600,» raporteerib Karu. Ja tunnistab, et kui päev läbi õues ja metsas ei müttaks, siis läheks paksuks küll. Kuid äsja pikalt rännakult või õppustelt naasnud ajateenijatele läheb tänuga sisse kõik. «Isegi maks ja ühepajatoit,» muigab Karu.

Pühade ajal – näiteks jõuludel – saavad ajateenijad ka kooki-torti. Ent mitte rummikooki. «Rummikooki võib sellise nimetuse all sisse tuua ja menüüsse võtta küll, aga siis on see valmistatud essentsidest,» täpsustab Karu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles