Väike sinilill suudab palju kaasa tuua
22. aprill 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandat aastat järjest kuulutavad kevadet ka inimeste kuue- ja mantlirevääridele ilmuvad sinilillemärgid. Tegu on Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja Naiskodukaitse kampaaniaga «Anname au!», mille eesmärk on veterane tunnustada, kuid ühtlasi veterane ja nende lähedasi toetada.
«Sinilillekampaania põhieesmärk ei olegi ilmtingimata annetuste eest asju soetada, vaid me näitame sellega, et tunnustame veterane. Heategevuskampaania on selle kõrval boonuseks,» selgitab ühingu esimees Anu Rannaveski.
Siiski on inimesed kahel eelneval kevadel ostnud sinililli ja käepaelukokku ligi 170 000 euro eest ning lisaks teadlikkuse tõstmisele on annetuste abil saadud soetada kaks olulist raviseadet Tallinna ja Haapsalu taastusravihaiglasse.
Kokku on veterane Eestis umbes 2800 ning nende seas on raskelt vigastada saanuid umbes 70. «Neid peaks praegu olema 71, kuid need arvud on ajas veidi muutuvad, sest asjad lähevad aja jooksul paremaks,» räägib Rannaveski ja lisab, et siiski on ka teatud vigastusi, mis ei lähe ajaga paremaks, näiteks jalad tagasi ei kasva.
«Me suudame võib-olla kompenseerida neid teiste vahenditega, et elukvaliteeti tõsta, aga vigastused jäävad,» selgitab ta, miks on vaja veterane toetada.
Esimest korda toimus kampaania 2014. aastal ning siis õnnestus kahe nädalaga rinnamärkide müügiga kogu-
da 67 967 eurot. Selle eest osteti Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule vigastatud veteranidele vajalik kõnniabiseade – antigravitatsioonitehnoloogial põhinev linttrenažöör. Annetustest kogunes raha rohkem kui maksis trenažöör ning seega sai toona soetada veel teisigi taastusraviseadmeid.
Mullu kogunes sinilillede müügiga 100 235 eurot. Enamik annetustest tuli sinilillemärkide müügist, mida osteti 50 000 ringis. Neid võis avalikus ruumis tõesti sageli näha, kusjuures rinnamärgi kandjad polnud vaid sõjaväelased ja poliitikud, vaid ka täiesti tavalised inimesed.
Eelmise aasta annetuste eest osteti Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele selja- ja peaaju kahjustuste tõttu tekkinud halvatuste raviks kõnnirobot.
«Siiamaani oleme korjanud raha seadmete jaoks, kuid need pole mõeldud ainult vigastatud veteranidele, vaid meie ühiskonnale laiemalt ehk kõigi patsientide jaoks, kellel neist võiks abi olla,» selgitab Rannaveski.
Rannaveski räägib, et sel aastal kogutakse raha Vigastatud Võitlejate Ühingule ja selle kaudu on plaanis praegu kindlalt toetada kolme valdkonda. «Kõik aga oleneb sellest, kui hästi meie kampaania läheb. Siiamaani on küll väga hästi läinud – mõlemal aastal on see osutunud edukamaks, kui oleme lootnud,» sõnab ta ja möönab, et iga kevadega on ettevõtmine ka üha suuremaks kasvanud.
Tänavu toetab Vigastatud Võitlejate Ühing Pärnu haigla taastusravikeskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel ning nagu selgitab Rannaveski, on tegemist lihast toonuses hoidva masinaga, mis on vajalik mitmete näidustuste puhul.
«Lisaks toetame Eesti Füsioterapeutide Liitu nende erialaspetsialistide koolituste korraldamisel ning üks neist on seotud spetsiaalselt taastusraviga,» räägib Rannaveski.
Ka soovib ühing tänavu oma kampaaniaga rohkem tähelepanu tõmmata teemale, millest varem pole ülemäära palju räägitud. «Toetame nõustamisega tegelevat mittetulundusühingut Peaasjad ning tahame sellega vaimse tervise teemat rohkem huviorbiiti tõmmata,» ütleb Rannaveski ja lisab, et sinilillekampaania eesmärk on abistada oma veterane, kuid ka ühiskonda üldisemalt. «Veteranid on läbilõige ühiskonnast,» märgib ta.
------------------------
KOMMENTAAR
Heidi Alasepp
Ida-Tallinna keskhaigla amputatsioonijärgse taastusravi keskus
Oleme antigravitatsiooni linttrenažööriga AlterG aidanud juba sadu liikumisraskustes patsiente. Tegemist on praktikas läbiproovitud ja üle kogu maailma efektiivseks tunnistatud meditsiiniseadmega, mis on meie taastusravimeeskonna tegevust toetav ning aitab omalt poolt oluliselt kaasa patsientide, sh veteranide positiivsete ravitulemuste saavutamisele.
Eraldi arvestust veteranide või tsiviilisikute taastusravi osas me ei pea. Missioonil raskemalt viga saanute ravi oleme täpsemalt jälginud.
2008. aastal tegevust alustades oli ravimine esimestel aastatel pidev protsess. Operatsioonid vaheldusid taastusraviga nii meil kui Inglismaal Headly Courtis. Ravijuhte oli nii ambulatoorselt kui statsionaarselt aasta jooksul saja ringis.
Õnneks ei ole viimastel aastatel vigastatuid juurde tulnud ja meie koostöö on jätkunud missioonil raskelt viga saanutega vajaduspõhiselt. Põhiliselt on see olnud seotud proteeside uuendamisega.
Naljaga pooleks öeldes saan lisada, et üks veteran, Madis Põri, käib tööpäevadel iga päev meie juures. Küll mitte abi saamas, vaid ise teisi aitamas – ta töötab meil proteesimeistrina.