Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mereväelased harjutavad Venemaa heidutamist kolme dessandiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui mereväeõppus Baltops 1971. aastal esimest korda toimus, oli üks selle eesmärke näidata Moskvale, et Läänemeri ei ole vaid nende mänguväli. Paraku on sama teema aktuaalne ka 2016. aastal.

Mereväe operatsioonikeskuse ülema kaptenleitnant Johan Seljamaa sõnul oli eestlastel tänavuse õppuse stsenaariumi järgi kaalukas roll – selleks et jalaväelased saaksid maismaal rünnakut alustada, tuli dessandi ala esmalt miinidest puhastada. Selleks olid tema alluvuses üks Belgia ja kaks Hollandi alust, USA tuukrid ning staabi- ja toetuslaev Tasuja kümneliikmelise staabiga.

Et miinidega sekeldavad tuukrid võivad vastasele pakkuda ebatervet huvi ning ameeriklaste kalipsod pole ilmselt ülearu kuulikindlad, hoolitses nende julgeoleku eest Tasuja 12,7 mm Browningu kuulipilduja. Lisaks julgeolekule pakkus Tasuja ameeriklastele ka kütust, vett ja kõike muud merel toimetamiseks vajalikku.

Et tänapäevased miinitõrjelaevad on klaasplastist ja seega omakorda kerge saak vastastele, tuli ka neid kuidagi kaitsta. Seljamaa sõnul kasutati «ebamugavate olukordade» vältimiseks suure tulejõuga fregatte, mis jälgisid õhus, veepinnal ja vee all toimuvat. Et lisaks tema alluvuses olevatele laevadele osalesid õppusel Saksa, Prantsuse, Läti ja Leedu laevad, said fregatid harjutada kokku 15 miinijahtija kaitsmist.

Lisaks miine otsivate laevade kaitsmisele prooviti merel läbi ka miiniohtlikult alalt läbi sõitmine, taktikaliste protseduuride ja koostöövõime harjutamine ning enese kaitsmine asümmeetrilise ohu vastu. Viimase harjutamiseks imiteeriti madalalt lendavate lennukite ning raketiheitjate ja käsitulirelvadega varustatud väikepaatide rünnakuid.

Õppuse jooksul toimus kolm dessanti – Soomes, Rootsis ja Poolas. «See on silmapaistev sündmus, kui ligikaudu 800 merejalaväelast maabub rannal ja samal ajal toetatakse neid nii õhust kui merelt,» märkis NATO merelise löögi- ja toetusjõu ja USA 6. laevastiku ülem viitseadmiral James G. Foggo. Küsimusele, kas säärase dessandi võinuks korraldada ka Eestis, vastas Foggo, et kui siin oleks sobiv harjutusväljak, võiks seda järgmise õppuse jaoks kaaluda.

Dessantide vahel testiti, kuidas flotilli laevad, lennukid ja personal tulevad toime allveelaevade leidmise ja kahjutukstegemisega. «Vastast –  ja seega ka sihtmärki – mängisid neli diiselelektrilist allveelaeva, mis tulid Rootsist, Portugalist, Poolast ja Saksamaalt,» kirjeldas Foggo. Lisaks harjutati tundmatu laeva tuvastamist ning õhukaitset. Õhukaitse harjutamiseks vedasid lennukid enda järel sihtmärke, mida siis teravmoonaga tulistati.

Foggo sõnul on nii Baltikumis, Mustal merel kui Vahemere idakaldal probleeme nn juurdepääsu takistamise strateegiaga. «See tähendab, et kasutatakse asümmeetrilisi relvi nagu miinid, allveelaevad ning laevade vastased raketid, et hoida teisi merevägesid eemal ja piirata nende tegutsemist muuhulgas rahvusvahelistel vetel,» selgitas ta. «Arendades oma mereväe miinitõrjevõimekust, saab Eesti ühe osa sellest strateegiast nurjata. Kui Eesti saaks arendada ka oma sadamate ja vete kaitsmist, oleks see muidugi suurepärane.»

Eesti miinitõrjelaevad on viitseadmirali sõnul hea nišivõimekus: «Maailmas on selliseid laevu vähe ja sellise võimekuse omamine on alliansi jaoks kahtlemata oluline.»

Seljamaa jaoks oli õppusel ka eriline tähendus.

«Baltops oli üks viimastest ettevalmistustest, enne kui asun juhtima põhja regioonis tegutsevat NATO 1. alalist miinitõrjegruppi,» põhjendas Seljamaa. «See grupp on üks neljast NATO alalisest merelisest reageerimisüksusest.

Lisaks 1. miinitõrjegrupile on üksusteks kaks fregattide gruppi ja 2. miinitõrjegrupp lõuna regioonis. Ühte miinitõrjujate gruppi kuulub tavaliselt neli-viis miinitõrjelaeva, lisaks staabilaev.»

Seljamaa sõnul on miinitõrjujate igapäevane töö mitmekülgne: «Meie töö nähtavam pool on kohalolu näitamine näiteks sadamakülastuste ajal, populariseerides NATOt ja demonstreerides meie võimekusi. Aga me saame näidata ka kohalolekut merel ning edastada infot ehk olukorrateadlikkust seal toimuva kohta.»

Lisaks sadamate külastustele ning partnerriikide merevägedega õppuste pidamisele kulub üksjagu aega ka grupi sees koostöö lihvimisele: «Kui omal ajal olin selles samas miinitõrjegrupis Admiral Cowaniga, teadsin lõpuks juba ette, mida näiteks Saksamaa laeva komandör oma sillal mõtleb ja mida ta järgmiseks tegema hakkab…»
-----------------------

Baltops

•    3.–19. juunini toimunud mereväeõppusel Baltops osales 17 riiki, 6000 inimest, 45 laeva, 61 lennuvahendit ja 4 allveelaeva.

Õppuse käigus toimus kolm dessanti – Soomes, Rootsis ja Poolas – ning nende käigus maabus ligi 800 merejalaväelast.

•    Et õppuse alguses toimus Tallinnas töökonverents, külastas Eestit 15 NATO laeva, sealhulgas USA 6. laevastiku lipulaev USS Mount Whitney.

•    Esimene Baltops peeti 1971. aastal USA mereväe eestvedamisel ja muuhulgas eesmärgiga näidata oma kohalolu Läänemerel.

Tagasi üles