Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Norras tuli tüdrukute ajateenistusse kutsumine loomuliku sammuna

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ajateenistusse minemise võimalus on norralannadel 1975. aastast, kohustuslikuks tehti see neile 2013. aastal. | FOTO: Norra kaitsejõud

Samal aastal kui Eesti võttis vastu seaduse, mis lubab naistel omal soovil seaduslikult ajateenistusse astuda, jõudis Norra arusaamani, et ajateenistus tuleb naistele kohustuslikuks teha. Tänavu jõudsid esimesed kohustuslikult teenima kutsutud naised armeesse ja on juba suure osa väljaõppest läbinud.

«Muidugi on raske nii füüsiliselt kui vaimselt, aga kõigil on omal moel,» räägib Rena sõjaväebaasis meilegi tuttava jalaväe lahingumasina CV 90 sihturina teeniv 20-aastane Athina*. Ta on väga lühikest kasvu tüdruk, mistap saab iga päev omal nahal tunda seni suuremalt jaolt meeste vajadustega arvestanud süsteemi kitsaskohti. Suur osa varustusest on talle liiga suur. See on üks paljudest küsimustest, millega Norra kaitsevägi tegeleb. Liiga suur või väike varustus teeb sõduri ebaefektiivseks.

Kui Norra ajateenijad teenistust alustavad, saavad nii poisid kui tüdrukud valida, kas eelistavad elada ühesoolises või segatoas. Segatubadesse paigutatakse esialgu igasse kaks tüdrukut, pärast mõningast harjumist jääb igasse tuppa vaid üks tüdruk.

Athina ja tema toakaaslased Vegard, Bendik ja Marcus kinnitavad, et vastassugupoolega koos elamine ei tundunud sugugi kõige keerulisem osa – teenistust alustades oli nagunii kõik uus ja igaühele omal moel keeruline.

«Pean tunnistama, et olin segatubade plaani pärast esialgu üsna mures. Tegelikult on aga ajateenijad ju kogu aeg koos metsas käinud,» räägib Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide.

Koos elavad need, kes moodustavad ühe üksuse. Kui varem naised ainult omaette elasid, jäid nad üksusega lõimumisest ilma. Samuti usutakse Norra kaitseväes, et segatubade kasutamine loob elutervema õhkkonna, liigne eraldatus võiks rohkem probleeme tekitada.

Pesemas käiakse kordamööda. Keelatud on iga­sugune seksuaalne kontakt. Ahistamisele reageeritakse rangelt. Väljaõpe on ühesugune. «Ehkki keskmiselt võivad mehed naistest tugevamad olla, on ka vastupidiseid näiteid ja ametikoha valikul võetakse arvesse kõiki tugevusi ja nõrkusi,» räägib Vegard.

«On oluline, et me ei räägi siinkohal mitte naisajateenijatest, justkui oleks sugu kõige olulisem. Meil on ajateenijad, kelle seas on nii naisi kui mehi,» räägib Norra maaväe staabiülem brigaadikindral Ingrid Gjerde, riigi kõrgeima auastmega naine. Põhimõte on väga lihtne: naised moodustavad poole riigi elanikkonnast, seega laiendab nende kaasamine oluliselt võimalike kutsealuste ringi – naised saavad võimaluse veel ühes valdkonnas meestega võrdsetel alustel oma potentsiaali rakendada ning kaitsevägi saab valimi suurenemisega kompetentsema ja motiveerituma kaitseväe.

Norra valitsust juhib raudne Erna Solberg, viimasest kuuest kaitseministrist viis on olnud naised ja võimalus vabatahtlikult kaitseväeteenistusse astuda anti naistele 1975. aastal.

«Ajateenistuse naistele laiendamiseni jõudsime me loomulikult, me olime selleks valmis,» kinnitab parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni esimees, nii pea- kui kaitseministri erakonnakaaslane, konservatiiv Øyvind Halleraker.

«On väga huvitav näha, kuidas kohanevad relvajõud sellega, et nende seas on rohkem naisi ja kui hästi on see ühiskonnas vastu võetud,» räägib Søreide. Kui otsus kaitseväekohustus üldiseks muuta kaks aastat tagasi parlamenti jõudis, hääletas selle poolt 90 saadikut, vastu oli vaid viis.

Sealjuures on nii poiste kui tüdrukute huvi ajateenistuse vastu väga suur, kinnitavad nii kaitseminister kui kaitseväe uuringud. «Mu eelkäijad said mõnikord kirju pahastelt lapsevanematelt, kes ei olnud rahul, et nende lapsed ajateenistusse lähevad, mina olen saanud nüüd kirju neilt, kes on pahased, et nende pojad või tütred ei saanud ajateenistusse, » räägib Eriksen Søreide.

Ehkki ajateenistus on Norras kohustuslik, saab sellest erinevatel põhjustel keelduda ja kohustusest vabastamise põhjus võib olla ka vähene motivatsioon. Norras alustab igal aastal ajateenistust 8000 – 10 000 kutsealust, kellest enamik ei ole üle 21 aasta vanad. Nad valitakse füüsiliste, akadeemiliste ja psühholoogiliste testide ning motivatsiooni põhjal välja ligi 60 000 noore seast – Norra valim on Eesti omast oluliselt suurem.

Seega ei ole eesmärgiks ei meeste ega naiste vastu tahtmist sõjaväkke saatmine. See tähendab muidugi, et leidub neid, kes leiavad, et kuna ajateenistusse läheb tegelikult väga väike osa võimalikest kutsealustest, on see minejate ebaõiglane koormamine, teised näevad seda aga privileegina ja hinnatumatesse väeosadesse saamiseks tuleb tõsiselt pingutada.

Kõige parema ettevalmistusega naiste jaoks on suureks tõmbenumbriks võimalus teenida eriüksuste juurde ainult naistele loodud Jegertroppeni rühmas. Neil on küll veidi kergemad seljakotid kui eriüksuse välja-

õpet saavatel meestel, ent muus osas mingeid järeleandmisi ei tehta. Sellesse rühma saavad aega teenima vaid parimatest parimad, väga tugeva füüsilise ettevalmistusega tüdrukud, kes samas peavad toime tulema ka tugeva vaimse pingega.

«Kui nad sööklas käivad, siis on näha, kuidas poisid piiluvad, kas paistab, kui tugevad nad on. Ega see alguses välja ei paista, aga aasta jooksul kannavad nad oma väljaõppel seljas raskeid seljakotte ja teevad väga palju jõutrenni, nii et lõpuks on nad küll nähtavalt sitked ja tugevad,» räägib selle rühma ülem, kelle nimi on töö iseloomu tõttu salastatud.

Sellise rühma loomine 2014. aastal oli nüüdisaegsete konfliktide iseloomust tingitud vajadus: missioonidel Iraagis ja Afganistanis sai selgeks, et on paiku, kuhu naised pääseksid palju lihtsamalt, mistap oleks vaja naisi ka eriüksustesse.

Selle üle, et kaitseväekohustuse pärast naistel elus midagi muud olulist tegemata jääb, keegi Norras kohatutest ei muretse. Pigem avab ajateenistuse läbimine uksi ka siis, kui ei ole mingit soovi kaitseväes jätkata – paljude tööandjate jaoks on ajateenistuse läbimine noore inimese kogemustepagasis väga väärtuslik märk. Noored ise näevad selles aga tihtipeale võimalust võtta pärast keskkooli lõppu üks korralikult sisustatud vaheaasta.

Teised riigid, kus naistelegi kohustuslik ajateenistus kehtestatud on, kuuluvad Norrast oluliselt erinevatesse kultuuriruumidesse. Need on Iisrael, Eritrea, Põhja-Korea, Mosambiik, Tšaad ja Boliivia.

* Vastavalt Norra kaitseväe reeglitele ajateenija perekonnanime avalikustada ei või.

Tagasi üles