Satelliidifotole jäänud ajaloolised kuritööd (3)

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Satelliidifoto näitab suurt hulka vangi võetud Bosnia juurtega moslemeid Nova Kasaba jalgpalliväljakul 13. juulil 1995, vahetult enne seda, kui serblased nad hukkasid.
Satelliidifoto näitab suurt hulka vangi võetud Bosnia juurtega moslemeid Nova Kasaba jalgpalliväljakul 13. juulil 1995, vahetult enne seda, kui serblased nad hukkasid. Foto: Repro

Mis ühendab omavahel Osama bin Ladeni tabamist Pakistanis ning Ukraina kohal BUK-raketiga alla tulistatud tsiviillennukit MH17? Mõlema juhtumi lahendamisel mängisid olulist rolli orbiidil olevad tehissilmad.

Praegu Maa ümber tiirlevast 1420 töökorras satelliidist umbes neljandik tegeleb lakkamatult planeedi vaatluse ja ülespildistamisega. Kokku on vaatlussatelliite 36 riigi valitsusel, sõjaväel või ettevõttel Valgevenest Singapurini.

Agaraim vaatlussatelliitide kasutaja on USA, kel on tervelt 130 selleks otstarbeks mõeldud tehiskaaslast. Järgneb Hiina 75 satelliidiga. Vaid väike osa neist on tsiviil- või näiteks ülikoolide kasutuses.

Kui pea kõik Hiina vaatlussatelliidid on nende armee teenistuses, siis enamikku Ühendriikide vaatlussatelliitide võrgustikust haldab rahvuslik luureamet (NRO). Viimane jälgib üheaegselt massihävitusrelvade levikut, terroriste, narkokaubitsejaid, organiseeritud kuritegevust ja looduskatastroofe ning tagab vajadusel ülitäpse info sihtmärkide kohta. Vastavalt USA seadustele kasutavad NROst saadud infot peaaegu kõik seadust ja korda valvavad asutused riigis.

Ent vaatlussatelliitide omanike ring on laiem ega jookse sugugi mööda valitsustevahelisi piire. Osa vaatlussatelliite, nagu näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) omad, on korraga paljude riikide kasutuses.

Ka Eesti allkirjastas 13. septembril ESAga leppe, mis annab meile ligipääsu agentuuri neljale Copernicus-satelliidile – Sentinel-1A, Sentinel-1B, Sentinel-2A ja Sentinel-3A. Lisaks muutustele Eesti looduses aitab see paremini näha, kes ja kuidas tegutsevad meie merealadel.

Maa pildistamiseks omavad või rendivad tehiskaaslasi ka paljud eraettevõtted, nagu kanadalaste UrtheCast või Google’i tütarfirma Terra Bella. Kriitilistel hetkedel pakuvad nad aja-kohast satelliidiinfot, mis võimaldab kolmandatel osapooltel mingis kohas ja ajahetkel toimunu taastada.

Üks selline on näiteks geopoliitilise- ja luureanalüüsiga tegelev Stratfor. Tänavu 13. mail tuvastasid Stratfori analüütikud vanu, 2014. aasta ülesvõtteid kombineerides satelliidiülesvõtetelt raketisüsteemi BUK, mida tõenäoliselt kasutati Malaysiani lennu MH17 alla-tulistamiseks Ida-Ukrainas.

Samasugust detektiivitööd teevad ka valitsusvälised organisatsioonid, nagu ÜRO juures tegutsev UNOSAT, Human Rights Watch, Amnesty International või uurivaid ajakirjanikke koondav portaal Bellingcat.

Tänu UNOSATi tööle teab maailma avalikkus võrdlemisi hästi näiteks seda, millal ja millist hävitustööd on terroriorganisatsioon Islamiriik korda saatnud Süürias asuvate iidsete mälestiste kallal, millele igasugune muu ligipääs puudub.

Kuigi ka satelliidipildid on manipuleeritavad, tõstab nende usutavust asjaolu, et Maa eri paigus toimuv võib sageli jääda mitme eri omanduses oleva satelliidi fotosilma ette. Võimekamad satelliidid on suutelised tuvastama 0,3-meetriseid objekte. Nii võib ülesvõttest olla palju abi keskkonna- või sõjakuritegude tõendamisel ning avalikkuse teavitamisel.

2014. aasta 28. augustil avaldas NATO satelliidifotod, mis andsid esmakordselt kinnitust Vene armee sõja-tegevusest suveräänse Ukraina territooriumil.

Satelliidipildid on järjest enam asitõenditena kasutusel ka kohtutes. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus kasutas esimest korda satelliidifotosid juba 1990ndatel Srebrenica sõjatribunali töös.

Kosmosest tehtud ülesvõtted pärinevad 1995. aasta juulist ning neil on näha sadade bosnia meeste ja poiste koondamine hukkamispaikadesse vahetult enne Srebrenica massimõrva.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles