Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Satelliidifotole jäänud ajaloolised kuritööd

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Satelliidifoto näitab suurt hulka vangi võetud Bosnia juurtega moslemeid Nova Kasaba jalgpalliväljakul 13. juulil 1995, vahetult enne seda, kui serblased nad hukkasid. | FOTO: Repro

Mis ühendab omavahel Osama bin Ladeni tabamist Pakistanis ning Ukraina kohal BUK-raketiga alla tulistatud tsiviillennukit MH17? Mõlema juhtumi lahendamisel mängisid olulist rolli orbiidil olevad tehissilmad.

2015. aasta 31. augustil kinnitas ÜRO, et terroristlik organisatsioon Islamiriik on tõesti hävitanud 2000 aasta vanuse ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulunud Beli peatempli Palmyra linnas Süürias. Kinnitus tuli pärast seda, kui ÜRO analüütikud olid võrrelnud samal päeval kommertssatelliidilt Deimos-2 saadud kosmosepilti varasemate ülesvõtetega. | FOTO: UNOSAT
Al Quaeda juhi Osama bin Ladeni tabamine Pakistanis Abbottabadis sündis paljuski tänu luuresatelliitidele. Fotodelt tekkis CIA agentidel kahtlus, et just selles kinnises aias viinamarjaväätide all regulaarseid jalutuskäike tegev pikakasvuline mees võib olla maailma esiterrorist. | FOTO: Internet
2014. aasta 28. augustil avaldas NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter (SHAPE) satelliidifotod, mis andsid esimest korda kinnitust Vene armee sõjategevusest suveräänse Ukraina territooriumil. Ida-Ukraina kohal tehtud ülesvõttelt on näha kuus laskepositsioonil olevat Vene liikursuurtükki (tõenäoliselt 2S19) ning nende toetusmasinaid. | FOTO: Shape

Praegu Maa ümber tiirlevast 1420 töökorras satelliidist umbes neljandik tegeleb lakkamatult planeedi vaatluse ja ülespildistamisega. Kokku on vaatlussatelliite 36 riigi valitsusel, sõjaväel või ettevõttel Valgevenest Singapurini.

Agaraim vaatlussatelliitide kasutaja on USA, kel on tervelt 130 selleks otstarbeks mõeldud tehiskaaslast. Järgneb Hiina 75 satelliidiga. Vaid väike osa neist on tsiviil- või näiteks ülikoolide kasutuses.

Kui pea kõik Hiina vaatlussatelliidid on nende armee teenistuses, siis enamikku Ühendriikide vaatlussatelliitide võrgustikust haldab rahvuslik luureamet (NRO). Viimane jälgib üheaegselt massihävitusrelvade levikut, terroriste, narkokaubitsejaid, organiseeritud kuritegevust ja looduskatastroofe ning tagab vajadusel ülitäpse info sihtmärkide kohta. Vastavalt USA seadustele kasutavad NROst saadud infot peaaegu kõik seadust ja korda valvavad asutused riigis.

Ent vaatlussatelliitide omanike ring on laiem ega jookse sugugi mööda valitsustevahelisi piire. Osa vaatlussatelliite, nagu näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) omad, on korraga paljude riikide kasutuses.

Ka Eesti allkirjastas 13. septembril ESAga leppe, mis annab meile ligipääsu agentuuri neljale Copernicus-satelliidile – Sentinel-1A, Sentinel-1B, Sentinel-2A ja Sentinel-3A. Lisaks muutustele Eesti looduses aitab see paremini näha, kes ja kuidas tegutsevad meie merealadel.

Maa pildistamiseks omavad või rendivad tehiskaaslasi ka paljud eraettevõtted, nagu kanadalaste UrtheCast või Google’i tütarfirma Terra Bella. Kriitilistel hetkedel pakuvad nad aja-kohast satelliidiinfot, mis võimaldab kolmandatel osapooltel mingis kohas ja ajahetkel toimunu taastada.

Üks selline on näiteks geopoliitilise- ja luureanalüüsiga tegelev Stratfor. Tänavu 13. mail tuvastasid Stratfori analüütikud vanu, 2014. aasta ülesvõtteid kombineerides satelliidiülesvõtetelt raketisüsteemi BUK, mida tõenäoliselt kasutati Malaysiani lennu MH17 alla-tulistamiseks Ida-Ukrainas.

Samasugust detektiivitööd teevad ka valitsusvälised organisatsioonid, nagu ÜRO juures tegutsev UNOSAT, Human Rights Watch, Amnesty International või uurivaid ajakirjanikke koondav portaal Bellingcat.

Tänu UNOSATi tööle teab maailma avalikkus võrdlemisi hästi näiteks seda, millal ja millist hävitustööd on terroriorganisatsioon Islamiriik korda saatnud Süürias asuvate iidsete mälestiste kallal, millele igasugune muu ligipääs puudub.

Kuigi ka satelliidipildid on manipuleeritavad, tõstab nende usutavust asjaolu, et Maa eri paigus toimuv võib sageli jääda mitme eri omanduses oleva satelliidi fotosilma ette. Võimekamad satelliidid on suutelised tuvastama 0,3-meetriseid objekte. Nii võib ülesvõttest olla palju abi keskkonna- või sõjakuritegude tõendamisel ning avalikkuse teavitamisel.

2014. aasta 28. augustil avaldas NATO satelliidifotod, mis andsid esmakordselt kinnitust Vene armee sõja-tegevusest suveräänse Ukraina territooriumil.

Satelliidipildid on järjest enam asitõenditena kasutusel ka kohtutes. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus kasutas esimest korda satelliidifotosid juba 1990ndatel Srebrenica sõjatribunali töös.

Kosmosest tehtud ülesvõtted pärinevad 1995. aasta juulist ning neil on näha sadade bosnia meeste ja poiste koondamine hukkamispaikadesse vahetult enne Srebrenica massimõrva.

Tagasi üles