Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kodumaise sõjateaduse imeleiutised

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Milremi THeMIS mehitamata roomiksõiduki demonstratsioon Tapal. | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti kaitsetööstusel on hulk nii väärtuslikke tooteid, et nende saamiseks ollakse valmis kogu maailmast siia kohale sõitma.

Kaitsetööstuse liidu juht Ingvar Pärnamäe ei varja, et nagu igas vallas, on ka kaitsetööstuses tooteid, mida suudavad pakkuda paljud, ja neid, mis on üksnes väheste leiutajate pärusmaa. «Näiteks riidevarustuse maailmas on konkurents ülitihe,» ütleb Pärnamäe.

Eestlaste peamine leib maailma kaitsetööstuse areenil tuleb aga mujalt: kõrgtehnoloogilistest segajatest, jälgimisseadmetest, kondensaatoritest ja küberkaitsest. Tulevikuambitsioon on kasvada, sest praegune müük ja käive on veel väga väikesed. Üks võimalus on teha koostööd maailma kaitsetööstuse suurkorporatsioonidega.

«Alles hiljuti käis Eestis väga kõrgtasemeline Raytheoni delegatsioon, kellega mitmel Eesti ettevõttel on nüüd koostöölepingud,» rääkis Pärnamäe, kelle sõnul on suurt huvi üles näidanud ka sellised tuntud kaitseettevõtted nagu BAE Hägglunds, MBDA, Patria ja SAAB.

Ranteloni segajad

Praeguse Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Andres Taklaja üllatus oli suur, kui ta 2003. aasta varasügisel sai Eesti kaitseväelt ülesande: sama aasta kevadel Iraaki missioonile suundunud Eesti üksused vajasid hädasti segajaid, mis takistaks vaenlase sidet meie ja liitlaste sõidukikolonnide või jalgsipatrullide lähistel.

«Sellega oli nii kiire, et ülikoolina me poleks suutnud reageerida, aga kuna meil oli juba kaheksa aastat paralleelselt ettevõte (Rantelon – toim), siis suutsime umbes kuu ajaga mingi versiooni kaitseväele valmis teha,» meenutab Taklaja.

Segaja tööpõhimõte oli lihtne: see saatis mõnekümne meetri ulatuses välja nii tugevat signaali, et kaugjuhitava isevalmistatud lõhkekeha vastuvõtja jäi «pimedaks» ja lõhkelaengut polnud võimalik enam näiteks mobiiltelefoni abil aktiveerida. «Siis selgus, et see toimiski – eelmised ja järgmised kolonnid olid õhku lennanud, aga meie kolonnid olid terveks jäänud,» selgitas Taklaja.

Sellest sai alguse Ranteloni tähelend. Praegu pakub ligi kahe miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõte ligikaudu kümmekonda segajamudelit, millest igaüks maksab kümneid tuhandeid eurosid. Aastas ehitatakse nii kodumaisele kui ka välisturule kümmekond segajat, ainult umbes viiendik tellimustest on militaarvallast.

«Seadmeid tellivad autoriseeritud ettevõtted, enam-vähem kõik Eesti tsiviiljõustruktuurid on saanud neid, mida nad on tahtnud,» räägib Taklaja. «See hakkabki pihta nii, et meie juurde tullakse mingisuguste segaste ja ulmeliste soovidega ning siis me jõuame selgusele, millised soovid võimalikud on ja mis need maksma lähevad.»

Seade valmistatakse kliendi soovide järgi ja on tehnoloogiliselt keerukas, sest peab segama signaali teatud sagedustel, aga jätma kindlad sagedused side pidamiseks avatuks. Segaja suudab häirida laia spektrit sidekanaleid: wifi, mobiiliside, GPS ja teised. Seetõttu sobib see lisaks isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks muutmisele ka vaenlase side häirimiseks või VIPide turvamiseks.

Kui Ranteloni esimesed tooted olid seljakotti ja autosse paigutatavad, siis uus trend on hoonetele paigaldatavad segajad, mis takistaksid droonide lennutamist.

Milremi taskutank THeMIS

Milrem alustas taskutanki arendust mullu sügisel. Praegu on tegemist maailma esimese modulaarse hübriidajamiga mehitamata sõidukiga.

Eesmärk on olla platvorm erinevatele pealisehitistele, näiteks väikese või suure kaliibriga relvadele, improviseeritud lõhkeseadeldiste tuvastust ja kahjutuks tegemist võimaldavatele seadmetele, erinevatele sensoritele või kasutamiseks lihtsa transpordisõidukina.

THeMIS suudab kanda vähemalt 750-kilost raskust ning pealisehitisi saab lihtsalt vahetada. Sõiduki peamine sihtgrupp on sõjalised üksused, kes saaksid seda kasutada sõdurite toetuseks lahingutegevuses, ent kasutusvõimalusi leidub ka kommertsmaailmas. Eesti kaitsevägi katsetas THeMISt lõppeva aasta Kevadtormil. Praegu peab Milrem läbirääkimisi THeMISe saamiseks erinevate riikide katseprogrammidesse. Huvitavad turud on USA, Singapur ning Lähis-Ida.

Defendeci piirivalvesensorid

On vähe teada fakt, et osa praegu politsei- ja piirivalveameti kasutatavatest ja Eesti rajatavale idapiirile paigutatavatest kõrgtehnoloogilistest seadmetest toodetakse Tallinnas.

Eesti ettevõtte Defendec lipulaev on täisautomaatne ja autonoomne piirijälgimise süsteem Smartdec, mis koosneb muu hulgas kaameratest, sensoritest ja saatjatest. See on smart dust’i (traadita sensorvõrkude) tehnoloogial põhinev jälgimissüsteem, mida on looduses või objektil kerge varjata, kuid mis annab juhtimiskeskusele väga täpse pildi valvataval alal toimuvast. See on juba leidnud kasutust mitmel riigipiiril illegaalsete piiriületajate või salakaubavedajate tabamisel.

Defendeci toodangu muudab ainulaadseks, et eestlaste tehnika on võimeline looduses autonoomselt töötama kuni 400 päeva järjest. Süsteeme on tarnitud ligi 20 riiki, teiste hulgas Ameerika Ühendriikidesse. 2014. aastal hakkas firma valvama Afganistani-Tadžikistani piiri koos Ameerika partneritega ning süsteem võeti kasutusse ka Leedu piirivalves. Smartdeci arendatakse pidevalt edasi, näiteks täiendatakse seda droonidega ühilduvuse võimekusega.

Guardtime’i blockchain-tehnoloogia

Tallinnas Tammsaare teel tegutsev Guardtime on ettevõte, mis välja töötanud ainulaadse IT-toote: maailma tõhusaima meetodi andmete autentsuse kaitsel. Seda kasutatakse kontrollimaks, et keegi pole andmetega manipuleerinud, neid vaadanud või muutnud.

Guardtime’i tarkvara idee on lihtne: see koostab kliendi andmetest igal sekundil räsi ehk piltlikult digitaalse sõrmejälje. Kui mingil hetkel muutub andmetes isegi üks tähemärk või bitt, on tulemuseks täiesti erinev sõrmejälg ja seega saab tuvastada, millal andmeid manipuleeriti.

See lahendus eemaldab IT-süsteemi kontrollist inimkomponendi – enam ei pea pimesi usaldama, et firma kõige tundlikumatele andmetele ligi pääsev töötaja kunagi midagi paha ei tee. Digitaalse sõrmejäljega kaitsevad oma andmeid nii Eesti riik, mobiilioperaatoritele võrgutehnikat tootev Ericsson kui ka kaitsetööstuse hiid Lockheed Martin.

Tagasi üles