Põhjalik ülevaade idanaabri propagandamasina tööst (7)

Liisa Tagel
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marcel H. Van Herpen
Marcel H. Van Herpen Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«Putini propagandamasin. Pehme jõud ja Venemaa välispoliitika.»

Marcel H. van Herpen

Jälle kirjutab üks mees kuskilt sügavalt läänest Vladimir Putini propagandast, saab ta ikka aru, millega tegu on? Saab küll.

See mees, sotsioloogiharidusega Marcel Van Herpen (sündinud 1945) on Venemaa vastu huvi tundnud lapsepõlvest saadik – hiljuti Tallinnas raamatu eestikeelset versiooni esitledes kinnitas ta, et tegi esimese katse vene keelt õppida kümneaastasena, toona tähestikust palju kaugemale ei jõudnud, ent hiljem sai selle suhu ja orienteerub suurepäraselt venekeelses inforuumis.

Van Herpeni värskeima, möödunud aastal avaldatud raamatu tõlkest saab lugeda nii meile hästi tuttava Vene ülemaailmse meediakanali RT tegemistest kui sellest, kuidas aitavad Kremli imagot väga edukalt parandada lääne kommunikatsioonifirmad.

Fotod: MIHKEL MARIPUU
Fotod: MIHKEL MARIPUU Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Van Herpeni uurimustöö lahkab samm-sammult Venemaa propaganda ämblikuvõrgu ulatust: liba-kodanikuühendused, meilgi tuttav erakondade rahastamine, meediafirmade kokkuostmine, oma mitmekeelsete uudistekanalite loomine, lääne avaliku diplomaatia jäljendamine, venekeelse elanikkonna mõjutamine ja lääneriikide lõhestamine. Tegemist on põhjaliku uurimusega, ent huvitava lugemise otsijal ei tasu end viideterohkusest hirmutada lasta.

Raamatu kolm peatükki avavad Vene pehme mõjutusjõu telgitaguseid, analüüsivad õigeusukiriku tähtsust Kremli mõjuvälja laiendamisel ja annavad haarava ülevaate Moskva-Berliini-Pariisi strateegilise kolmnurga ehitamisest. Viimane muutub praegu üha olulisemaks infoks, mida maailma sündmuste jälgimisel kõrva taha panna – nii Saksa- kui Prantsusmaal toimuvad tuleval aastal suured valimised, mille tulemus Venemaale vägagi korda läheb.

Kui ei jõua tervet rehkendust, tee pool ehk kui raamat peaks kätte sattuma, võib kiirkorras läbi lugeda ka lihtsalt selle kokkuvõtte – esitletuna viisil, mis koguks kindlasti ka veebiuudistena korraliku klikisaagi.

«Kremli 11 kordaminekut»

«Kuidas Kremli vastutegevuse strateegia annab tagasilöögi?»

«Seitse ettepanekut Venemaa propagandapealetungi nurjamiseks». Viimane sisaldab ka Eestis ETV+ loomisega proovitut: loo alternatiivne venekeelne telejaam.

Van Herpen on Ida-Euroopale ja Venemaale keskenduv julgeolekuekspert, kelle viimase aja uurimisteemad on geopoliitika, putinismi-ideoloogia, Venemaa ja lääne suhted, infosõda ning Euroopa Liidu ja USA suhted. Alates 1992. aastast on ta Euro-Atlantilise mõttekoja Cicero Fondi direktor. Tema raamatute hulka kuuluvad «Putinism: The Slow Rise of a Radical Right Regime in Russia» («Putinism: radikaalse parempoolse režiimi aeglane esiletõus Venemaal») ja  «Putin’s Wars: The Rise of Russia’s New Imperialism» («Putini sõjad: Vene neoimperialismi esiletõus»).

Tema raamatuid on avaldatud inglise, hollandi, vene, soome ja poola keeles. Van Herpen ise peab väga oluliseks ja tähelepanuväärseks seda, et tõlkimisest on huvitatud just nimelt Venemaa naabruskond – see näitab nii huvi teadmisi süvendada kui seda, et Kremlist füüsiliselt kaugemal vaadatakse maailmale pisut teistsuguse pilguga.

Kommentaarid (7)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles