USA sõdureid võlusid «Kevadtormi» mastaabid

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sõdurid harjutasid Läsnal kaitseväe keskpolügoonil laskmist ja kogesid elu Eesti looduses.
USA sõdurid harjutasid Läsnal kaitseväe keskpolügoonil laskmist ja kogesid elu Eesti looduses. Foto: Jaanus Lensment

Aprilli lõpus esimestena Eestisse läkitatud ja nüüd juba järgmisele rotatsioonile koha vabastavate Ameerika sõdurite sõnul avaldasid neile siin kõige rohkem muljet ajateenistuse mudel ja väga avarad tingimused, milles viidi läbi «Kevadtormi» õppus.

24-aastane leitnant Kirk van Everen on 173. õhudessantbrigaadi sõdur, üks neist, kes tuli Eestisse juba aprilli lõpus ja tegutses «Kevadtormil». «Eriti muljetavaldav oli «Kevadtormi» puhul selle mastaapsus ja asjaolu, et sõitsime vabalt avalikel teedel,» toob ta välja midagi, mida USAs naljalt ei juhtu.

Sama jäi silma ka 23-aastasele leitnant John Fernandesile. «Siin on tegelikult parem treenida kui Itaalias,» võrdleb ta Eesti tingimusi nende Euroopa põhibaasiga ning kiidab võimalusi, mida pakub avaram tegutsemisala.

Meeldiv üllatus oli mõlema jaoks ka see, et Eesti sõduritega on väga lihtne koos töötada – paljud räägivad head inglise keelt.

«Eesti sõjaväe taktikas on palju partisanivõitluse elemente – kasutatakse ära siinse maastiku võimalusi ja eelistatakse äkkrünnakuid,» jätkab Everen tähelepanekutega. Tema sõnul oli väga põnev näha, milline on Scoutspataljoni strateegiline lähenemine, jalaväelasele tegi selle eriti huvitavaks võimalus näha lähedalt motoriseeritud jalaväe tegevust.

«Kui me end laagrisse seadsime, muutusime omajagu kadedaks, nähes, kuidas motoriseeritud üksustel võivad isegi padjad kaasas olla,» naerab ta olmelistest erinevustest rääkides.

Eesti riigikaitse eripäradest on ameeriklasele silma jäänud ka ajateenistus, mis on Evereni sõnul ilmselgelt hästi korraldatud. Ta näeb seda USA sõjaväekultuuri vaatevinklist eelkõige kui igaühele antud võrdset võimalust teenida oma riiki ja kogeda tunnustust, mis sellega kaasneb.

Kõige olulisem siinse kogemuse juures on Everini jaoks aga, kui efektiivne võib olla NATO liikmete koostöö. «Nägin, kui suur potentsiaal sellel olla võib,» kinnitab ta.

Fernandes kasutab Eestis teenimise kogemusest rääkides kõige enam väljendit «pretty cool» ehk päris lahe – sellise iseloomustuse saavad nii «Kevadtorm» kui Eesti sõdurid. «Kui sa lahkud kodust, ei saa sa kunagi kindel olla, mis sind ees ootab. Siinne on aga olnud üks väga hea kogemus,» sõnab ta.

Üks hea asi Eesti juures olevat see, et erinevalt Kamerunist, kus noormees samuti teeninud on, ei ole tal siin õnnestunud saada ühtegi häirivat terviseprobleemi. «Mulle meeldib Eesti toit ka,» sõnab Fernandes.

«Muidugi ei söö me muidu nii palju putru, aga selle üle ma ei kurda,» lükkab ta naeratuse saatel ümber näiteks Ämarit NATO hävitajate saabumise eel tabanud mure, mille tõttu lisati hommikusöögimenüüsse kuuldavasti ka praemuna.

22-aastane nooremseersant Justin Lowder jõudis Eestisse alles pärast «Kevadtormi», ent on jõudnud tutvuda eestlaste taktika ja relvastusega, mõlemad on ka tema sõnul paljuski sarnased varem nähtule. Ta räägib veel, kuidas püütakse õppida eestikeelseid käsklusi, et lahingolukorras hätta ei jääks, ent kahtleb selle efektiivsuses. «Käemärkidega on lihtne, aga häälkäsklused on minu jaoks väga keerulised,» tunnistab ta.

Lowder on teeninud küll Afganistanis, ent pole teise riigi sõduritega õppustel varem osalenud. Eestlastega harjutada on tema sõnul väga huvitav. Küsimise peale toob ta kuuldavale ka ühe eestikeelse käskluse, mis peaks Lowderi mäletamist mööda olema vist «Tähelepanu!», aga pole just kuigi äratuntav.

Ka Lowderit võlub Eesti ajateenistuse kontseptsioon. «Osalen väljaõppel ja seejärel lähen elan oma tavalist elu, aga olen valmis, kui mind vajatakse,» kirjeldab ta seda.

19-aastane meedik Ryan Wil­liams, kes on sõjaväes teeninud kõigest aasta, saabus Eestisse küll Lowderiga samal ajal, ent jõudis enne seda käia väljaõppel Sloveenias. Samas tunnistab ta, et õppis siin siiski midagi täiesti uut – ta ei olnud varem linnalahingus käitumist ega metsas formatsioonis liikumist harjutanud.

Williamsi hinnangul on sõjaväe tegutsemine igal pool üsnagi sarnane. «Eesti sõjavägi on meist lihtsalt natuke väiksem,» ütleb ta muigega ning lisab, et Eesti Kaitsevägi on selgelt väga pühendunud ja põhjalik.

Loomulikult kiidavad pea kõik pisut vestlusaega leidnud sõdurid lisaks koostööle siinsete sõduritega ka Eesti ajalooliste hoonete ja kõikjal leviva interneti võlusid ning kurdavad, et meie ilm võib jalaväe vastu väga kuri olla – ühel hetkel sirab päike, järgmisel külmetad vihma käes.

Päike seostub paljudele ka vastakaid tundeid tekitava nähtusega, millega vähemalt Itaalias paikneva 173. jalaväebrigaadi võitlejad ei kohtu – valged ööd on huvitavad küll, aga ei lase magada.

 NATO toetus Eestis

Seoses Ukraina kriisiga suurendas NATO heidutust alliansi idapiiril ja saatis Eestisse täiendavaid vägesid:

 4 Taani F-16 hävitajat Ämari õhuväebaasis  roteeruvalt 150 USA 173. õhudessantbrigaadi sõdurit, kelle kodubaas on Itaalias

 USA eriväelased, kes tegutsevad koos Eesti kaitseväe eriväelastega, ent kelle üksuste suurust ja täpset tegevust siin ei avalikustata

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles