Vabatahtlik rahuajal, kohustuslik sõjaajal

Eesti Kaitseliidu vaste Lätis on vabatahtlik maakaitsevägi Zemessardze.

FOTO: Toms Ancītis

Esmaspäevast reedeni on Jānis Blūms Läti põllumajandusülikooli tudeng, käib ringi teksades ja kampsunis. Kuid laupäeva hommikul muutub ta sootuks teiseks inimeseks. Ta paneb selga vormi, jalga rasked saapad ja temast saab sõjaväelane – Läti Zemessardze (otsetõlkes maakaitse, Eesti Kaitseliidu analoog) 27. jalaväepataljoni liige. 

Zemessardze väljaõppe ajal mõtleb ta mõnikord oma vaarisale. Too teenis Esimese maailmasõja ajal 7. Sigulda jalaväepolgus, võitles Läti iseseisvuse eest ja pälvis Lāčplēsise ehk Karutapja ordeni, mis oli Läti kõrgeim sõjaline autasu.

«Vaarisa on mulle eeskuju,» sõnab Blūms. «Minu teised sugulased on samuti olnud sõjaväega seotud. Nad võitlesid Teises maailmasõjas. Meie peres on varasest lapsepõlvest saadik neist räägitud ja hea sõnaga meeles peetud. Sealt mu huvi sõjanduse vastu pärit ongi.» Blūms on üks ligikaudu 8000 Läti maakaitseväelasest.

Raske on leida elukutset, mille esindajat poleks Zemessardzes, ütleb organisatsiooni ülem kolonel Leonīds Kalniņš. See on kutselise sõjaväega võrreldes Zemessardze suur eelis, lisab ta: «Elukutselises sõjaväes ei saa kunagi olla nii suurt elukutsete mitmekesisust, sest sõduri elukutse ongi lihtsalt sõdur olla.»

Elukutsete paljusus annab maakaitseväele võimaluse ära kasutada oma liikmete kutseoskusi. Näiteks võib tuua küberkaitseüksuse. «Selles Zemessardze üksuses on meil äärmiselt haritud IT-professionaale, kes töötavad näiteks pankades ja vastutavad küberjulgeoleku eest ka oma tsiviilelus,» märgib ülem. «Kvalifikatsiooni tõttu ulatub nende kuupalk mitme tuhande euroni. Kui relvajõud peaksid tahtma neid palgata, ei jaguks selleks lihtsalt raha, kuid meie heaks töötavad nad täiesti vabatahtlikult.» Veel enam, nad peavad isegi «võitlust» küberkaitsesse pääsemise nimel: tuleb teha eksam ja rinda pista teiste tugevate professionaalidega.

Zemessardzesse saab astuda kaht tingimust täites: tuleb olla Läti kodanik ja ei tohi olla varem kriminaalkorras karistatud. «Hea tervis on samuti üks tingimus, aga meie nõuded ei ole selles osas väga karmid. Kui oled nii terve, et võid autojuhiluba taotleda, siis sobid ka maakaitseväkke,» selgitab Kalniņš.

Aktiivsele liikmele kehtib samuti vanusepiirang: peab olema vanuses 18–55 eluaastat. Vanemad inimesed jäävad endiselt Zemessardze liikmeks, aga omandavad veterani staatuse.

Maakaitseväest saab liikme ka välja arvata, kui ta paneb toime kriminaalkuriteo või ei osale liiga pikka aega õppustel. On selliseid liikmeid, kes on Lätist lahkunud ning elavad ja töötavad välismaal, kuid see ei tähenda, et nad kohe välja arvataks. «Maakaitsevägi korraldab õppusi ka nende elukohariikides. Kui nad suudavad leida aega neil osaleda, jäävad nad meie liikmeks edasi,» ütleb Kalniņš.

Kuigi Zemessardze liikmeks astumine on vabatahtlik, kaob see vabadus niipea, kui peaks puhkema tegelik sõda. «Kui inimene on andnud vande, on tema kohus tõelise sõja puhkemisel minna sinna, kuhu tal kästakse minna, ja teha seda, mis tal kästakse teha. Kui ta keeldub, peetakse seda riigireetmiseks ja teda võib karistada,» rõhutab Kalniņš.

Mille poolest erineb Zemessardze tegevus tõelises sõjas kutselise armee omast? «Nad ei erine mitte millegi poolest,» sõnab ülem. Zemessardze liikmed teevad täpselt sama, mida kutselised sõjaväelased. NATO standardid on ka Zemessardze standardid. Ainuke erinevus on Kalniņši sõnul see, kui kaua õpetatakse välja elukutselist sõjaväelast ja kui kaua maakaitseväelast. Viimase väljaõppeaeg on kolm korda pikem juba seetõttu, et neile ei saa õpet jagada mitte viiel päeval nädalas, vaid maksimaalselt kahel.

Võrreldes 1990ndate algusega, on Zemessardze funktsioonid omajagu muutunud. Kohe pärast Läti iseseisvuse taastamist, pidi Zemessardze täitma lisaks sõjalistele veel mitmesuguseid ülesandeid. «Et politsei, piirivalve ja teised julgeolekustruktuurid olid toona väga nõrgad, pidime neid abistama, sageli isegi nende funktsioone dubleerima. 2000. aastate algusest on see tugevasti vähenenud,» ütleb Kalniņš.

Zemessardze ülem ise pole maakaitseväelane, vaid kutseline sõjaväelane. Tema kõrval teenib Zemessardzes veel umbes 400 kutselist sõjaväelast.

Viimastel kuudel on Zemessardze pälvinud aina rohkem tähelepanu. Ukraina sündmuste tõttu on Kalniņš pidanud vastama rohketele ajakirjanike küsimustele. Kas maakaitsevägi on piisavalt tugev, et kaitsta riiki sõja korral? Kas nad saavad riigilt piisavalt raha?

Samamoodi on kasvanud vabatahtlike huvi astuda Zemessardze liikmeks. Uute liikmete juurdetuleku arv on olnud küll üsna stabiilne juba mitu aastat: igal aastal astub maakaitseväkke oma 600–800 inimest. Tõsi, Zemessardze ei ole saavutanud enam sama populaarsust, nagu 1990ndate algul. Toona kuulus sinna ligikaudu 17 000 inimest ehk kaks korda rohkem kui praegu.

Liitumise ja vormi selgatõmbamise peamiseks motiiviks on olnud isamaalisus. On usutav, et tänavu tuleb uusi liikmeid eelnevate aastatega võrreldes rohkem. Zemessardze võimekuse tugevdamiseks on Läti valitsus eraldanud erifondist täiendavalt 780 000 eurot.

23. juunil võtab Läti Zemessardze osa Eesti võidupüha tähistamisest Valgas ja Valkas. Maakaitseväelased osalevad kõrvuti kaitseliitlastega ajaloolise võidu 95. aastapäeva tähistamiseks korraldataval paraadil. «Paraadi juhatab Kaitseliidu ülem ning kohal on ka mõlema riigi presidendid. See algab linna Eesti poolel ja lõpeb Läti poolel,» lausub Kalniņš. «Niisugune ühisparaad toimub esimest korda ja tõestab Balti riikide riigikaitselist ühtsust.»

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Tagasi üles