Elutähtsatele teenustele koidab reform

Alajaam. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Osana laiapindse riigikaitse ülesehitamisest on kavas elutähtsate teenuste arv praeguse 45-ga võrreldes kokku tõmmata. Siseministeerium loodab, et see tõstaks elutähtsate teenuste olulisust, paneks nende tagamise nimel rohkem pingutama ja tagaks nende toimimise.

Pole vahet, kas kokku satuvad õnnetud juhused, kehtestatakse eriolukord või ähvardab puhkeda relvakonflikt - alati on rida teenuseid, mis peavad inimestele tagatud olema. Näiteks kui hädaabitelefonil ei saa abi kutsuda, kraanist ei tule vett või puudub mobiililevi, tekib kiiresti oht inimelule ja tervisele.

Selliseid teenuseid on hädaolukorra seadusest tulenevalt praegu 45. Olulisemad neist on näiteks varustatus elektri, side ja veega. Just need alusteenused on eelduseks, et paljusid teisi üldse osutada saaks. Samas on 45 hulgas neid, mille katkemine kellegi elu ei ohusta, näiteks postiteenus, jäätmehooldus või linnatransport.

Ministeeriumide ühistööna kirjutatakse praegu riigikaitseseadust ja hädaolukorra seaduse muudatust, mis võib tuua pöörde selles, millist teenust Eestis elutähtsaks loetakse.

«Muudatustel on kaks raskuskeset: esiteks, kuidas tagada, et elutähtsates teenustes vastab teenuse osutaja teatud standarditele? Ja teiseks, et ta tehtaks investeeringuid, mis ei lähtu ärihuvist vaid ühiskonna turvalisusest,» kirjeldas siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.

Nimekirjast välja jäävad teenused võiks tulevikus olla üldhuviteenused, nagu seda näeb ette sel suvel jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Kondi sõnul ei tähendaks osa elutähtsate teenuste muutumine üldhuviteenusteks seda, et nende toimepidevus ohtu satuks.

«Paradoksaalselt annab regulatsioon majandusministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele palju suurema mängumaa ja jõustamismeetmed, kui on hädaolukorraseaduses elutähtsa teenuse puhul,» ütles ta. Näiteks võimaldab see kohustada üldhuviteenuse osutamist lõpetada soovivat ettevõtet jätkama seda avalikes huvides veel kuni üheksa kuud. Samuti võib taotleda üldhuviteenuse osutamiseks kasutatava kinnisvara sundvõõrandamist, kui see on vajalik üldhuviteenuse toimepidevuse tagamiseks.

Kes vastutab elutähtsate teenuste eest?

 Kohustus elutähtis teenus igas olukorras tagada lasub teenuseosutajatel, keda on kokku 144. 108 neist on aktsiaseltsid ja osaühingud, ülejäänud sihtasutused, riigi- või valitsusasutused. Ettevõtja, kes tegeleb mõne elutähtsa teenuse pakkumisega, peab vastavalt seadusele koostama riskianalüüsi, kus hinnatakse, mis võib ohustada teenuse toimimist ja kui suures ulatuses. Samuti peab tal olema toimepidevusplaan, milliste tegevustega, kui paljude inimestega ja mis aja jooksul teenus taastatakse. Mõlemat plaani uuendatakse iga kahe aasta tagant.

Elutähtsate teenuste osutajate tegevust korraldavad kas ministeeriumid, kohalikud omavalitsused või Eesti Pank. Näiteks peab elektrivõrgu kriisideks valmisolekul ning riigi põhi- ja tugimaanteedel silma peal hoidma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kiirabiteenusel sotsiaalministeerium.

Elutähtsa teenuse osutajad peavad neid teavitama kohe, kui teenus katkeb või on oht selleks.

Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium kui korraldajad peavad kehtestama teenuse osutajatele nõuded, mis suunavad teenuse osutajaid suurendama oma võimet tulla toime ja pakkuda teenust kriisi ajal.

Kondi sõnul on elutähtsate teenuste tagamise seis praegu parem neis valdkondades, mis tegelevad  hädaolukordadega igapäevaselt – nagu politsei ja päästeteenus – või mis on varem olude sunnil hädaolukorra üle elanud.

Üks selline on näiteks riigi maanteede korrashoid, mille eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses tegutsev maanteeamet. 2010. aasta 9. ja 10. detsembril tabas Eestit lumetorm Monika, mis vangistas Tallinna-Narva maantee 119. kilomeetril Padaorus kaheks päevaks autodesse umbes 600 inimest.

Juhtunust saadud õppetundide mõjul on nüüdseks tehtud muudatusi elutähtsa teenuse korralduses.

Näiteks tuvastasid päästjad, et peavad halvast ilmast tuleneva hädaolukorra süvenemist paremini ette nägema ning korraldama kannatanute kiirema teavitamise ja evakueerimise.

Toona tunnistas Padaorus teepuhastuse eest vastutanud AS Virumaa Teed tormi teisel päeval, et ei suuda teid lumest puhtana hoida. Pärast seda nõuab maanteeamet teehooldajatelt juba riigihangetes, et puhastajal tuleb tagada vajalikud lisajõud igaks olukorraks. See tähendab, et hooldajal peavad olema varumasinad, võimalus neid juurde rentida või kokkulepped teiste ettevõtetega.

Toimepidevuse plaanis peab teehooldaja näitama, mida tehakse juhul, kui oma ressursist jääb puudu, kust saadakse varumasinad ja milliste ettevõtetega on lepingud lisajõudude saamiseks.

------------------------------------------------

MIS SAAB, KUI ...

... kogu Eesti jääb elektrita?

Venemaalt Eestisse tulevates 330 kV kõrgepingeliinides langeb ulatusliku rikke tõttu äkitselt sagedus, mis hakkab mõjutama Eesti elektrivõrku. Halbade asjaolude kokkusattumisel osutub mõju elektrivõrgule sedavõrd suureks, et rivist langeb kogu Eesti elektrisüsteem.

Eleringi reaalajas töötav juhtimiskeskus asub rakendama elutähtsa teenuse taastamise kava. Automaatika eraldab Eesti elektrisüsteemi iseseisvale tööle. Järgneva 15 minuti jooksul peavad rakenduma kaks Kiisal asuvat Eleringi avariielektrijaama, mis töötavad gaasi ja diisliga ning suudavad tagada avariivõimsuse 250 MW.

Samuti on võimalik Eleringil kasutada Eesti ja Soome vahelise 350 MW alalisvoolukaabli EstLink 1 nn black-start-funktsiooni, mille käigus saab Eesti elektrisüsteemi taaspingestada. Sedasama on võimalik teha ka Eestit lõunapoolsete naaberelektrisüsteemidega ühendavate riikidevaheliste liinide kaudu. Samal ajal rakendatakse võrgu teenindamiseks tööle ka suuremate elektrijaamade oma tarbeks mõeldud tootmisseadmed.

Kui mitmete asjaolude kokkulangemisel tekib ikkagi võrgu läbilaskevõime piirang, siis korraldab Elering osa jaotusvõrkude ja suurklientide tarbimise ajutise piiramise vastavalt eelnevalt väljatöötatud piiramiskavale. Osa ettevõtteid või mõne alajaama teeninduspiirkonda jäävad asulad peavad ajutiselt leppima elektrikatkestusega, et vool oleks tagatud teiste elutähtsate teenuste osutamiseks.

... häirub päästeteenus?

Pärnus asuvat Lääne häirekeskust tabab öösel ulatuslik küberrünnak, mille tagajärjel pole keskus võimeline vastu võtma ühtki hädaabikõnet. Samal ajal puhkeb Haapsalu suurettevõttes tulekahju, mille kiire levik seab ohtu ümberkaudsed elumajad. Inimesed, kes proovivad teavitada häirekeskust, ei saa ühendust numbril 112. Tekib oht, et päästeteenus katkeb kogu Läänemaal ja saartel.

Häirekeskus lülitab tööle dubleeritud süsteemi, millega Läänemaalt ja saartelt tulevad hädaabikõned suunatakse ühte kolmest teisest häirekeskusest Tallinnas, Jõhvis või Elvas. Sealne keskus kutsub kõnekoormuse teenindamiseks erakorraliselt tööle vabad dispetšerid, ning hakkab jagama infot ka Lääne-Eesti kiirabibrigaadidele ja päästekomandodele.  

Haapsalu päästekomando saadab põlengut kustutama kõik oma jõud. Vajalik redelauto saabub kohale Pärnust. Lisajõude saadetakse appi ka naaberkomandodest Lihulast, Nõvalt ja Ristilt. Naaberkomandod viiakse valmidusse reageerida teistele

Haapsalust tulevatele väljakutsetele. Vajadusel kutsutakse tööle vabad vahetused ja alarmeeritakse vabatahtlikud päästjad.

Kui õnnetusega langeb kokku veel ulatuslikke tulekahjusid, võtab päästeamet käsile riskikommunikatsiooni plaani. Sellega teavitatakse avalikkust, et elutähtsas teenuses võib Läänemaal esineda häireid ja elanikel tasub olla tavapärasest ettevaatlikum. Häirekeskus asub hädaabikõnesid kuni olukorra möödumiseni prioritiseerima.

... puhkeb üleriigiline epideemia?

Lõuna-Eesti haiglasse Võrus hakkab kiirabi ühel õhtupoolikul tooma haiglaravi vajavaid raskes seisundis patsiente. Arstid seda veel ei tea, et tegu on uue agressiivse gripiviiruse tüvega. Haigla ressursid ammenduvad kiiresti. Nädalaga kasvab haigestumine üleriigiliseks epideemiaks, mis seab ohtu kogu arstiabi kättesaadavuse.

Võru haiglas valves olevad arstid näevad kasvanud ressursivajadust ja kutsuvad tööle vabad vahetused. Plaaniline ravi lõpetatakse. Intensiivraviosakonnas prioritiseeritakse patsiente ja tervemad viiakse üldraviosakonda. Juba enne voodikohtade täitumist hakkavad häirekeskus ja kiirabibrigaadid hajutama nakatunud patsiente eri haiglate vahel.

Kui patsientide hulk haiglas saavutab kriitilise piiri, minnakse üle riiklikule juhtimisele ja sotsiaalminister määrab hädaolukorra meditsiinijuhi. Tema meeskond hakkab suunama kogu riigi tervishoiuressursside jagamist.

Kui nakatunute hulk jõuab kümnetesse tuhandetesse, rakendub ulatuslik koduravi. Riigi tagavaradest alustatakse vaktsineerimist, ladudes olevat ravimivaru jagavad vajadusel kiirabi, perearstid ja apteegid. Haiglaravi vajavaid patsiente eristavad koduraviks sobilikest telefoni teel häirekeskus, perearstid ja erakorralised infotelefonid.

Kui ammenduvad epideemia ohjamiseks vajalikud meditsiiniseadmed või vahendid, võib valitsus otsustada abi küsimise välisriikidelt.