Albaania – Euroopa punkriparadiis

Liisa Tagel
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Albaanias 1944. aastal pärast kuningas Zog I kukutamist võimule tulnud kommunistlik liider Enver Hoxha lähenes tsiviilkaitsele väga põhjalikult – ta kahtlustas, et rünnata võivad nii Varssavi pakti riigid, NATO kui Jugoslaavia, ning lasi kogu maa punkritega katta.

Surmani riiki juhtinud Hoxha kaitsestrateegia põhines samal võttel, millega ta kukutas Zog I – partisanisõda. Hoxha väed varjusid II maailmasõja ajal küll lihtsalt mägedes, ent nüüd oli vaja ju valmistuda kaitsma kogu riiki, ka madalaid alasid. Selleks sobisid punkrid. Võõrvägede sekkumiseta saavutatud võidust kuninga vägede üle sai aga kommunistlikus Albaanias vaat et loomismüüt.

Aastatel 1967–1986 ehitati Albaaniasse ligi 750 000 erineva suurusega punkrit. Iga ruutkilomeetri kohta tegi see kokku 24 ja iga nelja elaniku kohta ühe punkri. Punkreid leidub Albaanias nii linnatänavatel kui mäetippudes ning nende rajamine kurnas oluliselt riigi võimekust muude ehitustööde tegemisel.

Tsiviilkaitseõppused toimusid kommunistlikus Albaanias suisa kaks korda kuus. See tähendas kõigile sobivas eas albaanlastele relva kätte andmist ja punkris passimist, laskemoona neile siiski ei jagatud. Rahvast õpetati 12. eluaastast alates sõja korral relva haarama ja lähimasse punkrisse tormama. Sealjuures oli rahval kohustus punkreid pidevalt hooldada ja mõni albaanlane peab kodulähedast punkrit suisa eraomandiks.

Vähem kui kolme miljoni elanikuga Albaanias oli ligi 800 000 inimest ühel või teisel moel seotud sõjaväeliste ülesannetega, samuti olid kaitseülesanded paljudel asutustel. Lapsi õpetati aga juba kolmandast eluaastast, et nad peavad olema valvsad nii sise- kui välisvaenlaste suhtes.

Punkreid ei kasutatud kommunistliku režiimi ajal mitte kunagi muuks kui õppusteks ja pärast üheparteisüsteemist loobumist 1991. aastal ka selleks enam mitte.

Praeguseks on suurem osa punkreist lagunenud ja varisemisohtlikud. Neid kasutavad varjumiseks kodutud ja loomad ning mõnikord ka näiteks rannas aega veetvad suvitajad – riietuskabiine naljalt ei leia, punkreid aga külluses. On siiski ka selliseid, kuhu on rajatud kohvikuid, elamuid või sihipäraseid varjupaiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles