Mõnel töökohal õppused palgakaotust ei too

Tiina Kaukvere
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kaubandus-tööstuskoja esimees reservmajor Toomas Luman, kaitseminister Sven Mikser ja tööandjate keskliidu volikogu esimes Jüri Käo hea tahte kokkulepet allkirjastamas.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kaubandus-tööstuskoja esimees reservmajor Toomas Luman, kaitseminister Sven Mikser ja tööandjate keskliidu volikogu esimes Jüri Käo hea tahte kokkulepet allkirjastamas. Foto: mil.ee

Mõnel töökohal õppused palgakaotust ei too Kaitseväe initsiatiivil sõlmisid kaitseministeerium, kaitsevägi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit sel sügisel hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille raames kutsutakse tööandjaid üles säilitama reservväelaste palk õppuse ajaks.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja töötaja küll õppekogunemisele lubama, ent tema palga säilitamine ei ole reguleeritud. Seega ei pea tööandja õppusel osalevale reservkaitseväelasele palka maksma ega tekkivat sissetuleku vahet kompenseerima.

Riik maksab õppusel olevale sõdurile toetust 27 eurot päevas, allohvitserile 30 eurot päevas ja ohvitserile 40 eurot päevas.

«Ettepanek tuli kaitseväe juhatajalt just kevadise suurõppuse «Siil» pärast, sest kunagi ei ole nii palju inimesi reservist õppusele kutsutud,» ütles tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe, kes tõi välja, et paljud kutsutud ei ilmu sageli kohale, sest kannataksid rahalist kahju.

Tuleva aasta mais toimuvale kõigi aegade suurimale õppusele «Siil» on kutsutud umbes 12 000 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Üle poole õppusel osalejatest on reservväelased.

Linnamäe ei osanud veel öelda, kui paljud tööandjad kokkuleppega kaasa tulevad. «Me ei saa võtta liikmetele siduvaid kohustusi, aga parim, mis me teha saame, on näidata head eeskuju ja tekitada mõistmist, et kaitsevägi on meie kõigi asi,» lisas Linnamäe.

AS Tallinna Lennujaam otsustas aga mõni nädal tagasi, et õppekogunemisele minevatele töötajatele hüvitatakse see osa palgast, mille nad kaotaksid kordusõppustel osaledes.

«Me ise arvame, et see puudutab kuni paarikümmet töötajat aastas. See puudutab neid, kes teevad kõige lihtsamaid töid kuni juhtkonnani välja,» ütles lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov, kelle kinnitusel tuli initsiatiiv just töötajatelt. Tingimus on, et töötaja saab käia aastas ühel kordusõppusel, mil tema palk sisuliselt säilib.

«Kui on mõni väga suur entusiast, et tahab iga kuu käia, siis päris nii ei saa. Aga kõik saavad korra aastas käia, kes peavad või tahavad riigikaitsesse panustada. Otsustasime seda teha, sest riiki peavad kõik kaitsma,» rääkis Sakkov, kelle sõnul peaks nii riik, ettevõtjad kui ka kogu ühiskond panustama, et mehed saaksid õppustel käia.

«Kui sellepärast ei saa kordusõppustele minna, et see ei ole rahaliselt võimalik, siis me oleme rumalasti teinud oma riiki,» arvas Sakkov.

«Ka tööandja saab mitmeid võite, kui ta saadab oma alluva kordusõppustele või kui tema alluvuses töötab reservväelane,» lisas reservohvitseride kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek.

Välja ta tõi näiteks paremat juhtimiskogemust, reaalajas otsustamise võimet, enesekehtestamisoskust, paremat analüüsivõimet, õiguskuulekuse tunnustamist ja füüsise arendamist. Ka jagavad reservväelased tema hinnangul ühiseid väärtusi ja teavad, mida tähendab meeskonnatöö.  

«Mitte üheski firmas, ärikoolis ja kõrgemas õppeasutuses ei saa neid kogemusi sellises kombinatsioonis tervikvarana,» usub Peek.

«Kui tööandja suudaks inimestele säilitada palga, siis meie ootaks, et riik omalt poolt kergendaks seda kasvõi näiteks sotsiaalmaksu võrra. Kui inimest tööl ei ole, aga tal hoitakse palk, siis vähemalt selle eest ei peaks sotsiaalmaksu maksma,» ütles tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar, kelle sõnul oleks see kindlasti abiks õppusel olijate palga säilitamisel. «Aga see on poliitiline otsus.»

Kaitseminister Sven Mikser on varem öelnud, et kui töötajad saamata töötasu kompenseeriksid, võiks riik ettevõtjaid tõepoolest maksusoodustustega toetada. Kaitseministeeriumi kinnitusel on läbirääkimised selle nimel aga alles ees.

Septembris sõlmitud leppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada riigikaitsesse, sõlmisid Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kaubandus- ja tööstuskoja esimees reservmajor Toomas Luman ning tööandjate keskliidu volikogu esimees Jüri Käo.

Reservis oleva inimest võib reserv­teenistusse kutsuda vastavalt tema auastmele: ohvitseri kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri kuni üheks kuuks, sõduri kuni kuueks kuuks. Õppekogunemise kestus võib ohvitseril olla kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva ja sõduril kuni 14 päeva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles