Viimane Helmandi väekoondise juht: afgaanidel on võimalus

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brigaadikindral James Woodham käis Afganistanis tehtut ka Tallinnas kokku võtmas.
Brigaadikindral James Woodham käis Afganistanis tehtut ka Tallinnas kokku võtmas. Foto: mil.ee

Jah, Talibanil leidub Lõuna-Afganistanis jätkuvalt märkimisväärsel hulgal toetajaid, möönis intervjuus Riigikaitse.ee-le viimane Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral James Woodham. Samas usub Briti ohvitser, kelle alluvuses teenis ka viimane Afganistani-Estcoy, et afgaanidele on loodud suurepärased tingimused, kust nad võiksid edasi liikuda püsiva rahu juurde.

Kuidas saite te juba aprillis oma teenistuse lõpetada, kui Helmandisse jäi veel koalitsioonivägesid?

Üleminekuperioodi vältel, kui hakkasime julgeoleku tagamist afgaanidele üle andma, tekkis võimalus vähendada Helmandis teenivate koalitsioonisõdurite arvu. Osana sellest tuli ka aeg, kus vajadus väekoondise peakorteri järele kadus.

Mina olin viimane Helmandi väekoondise komandör möödunud aasta oktoobrist tänavu aprillini. Selleks hetkeks saime väekoondise peakorteri, mida enam vaja polnud, minema viia.

Allesjäänud väed integreeriti USA merejalaväelaste väejuhatuse alla. (See taastekkis mõned aastad vaid Briti juhtimise all olnud Helmandi väekoondise kõrvale Camp Bastionisse 2009. aastal, kui USA president Barack Obama korraldas Afganistani vägede juurde viimise kampaania; kui kõik ülejäänud Afganistanis teeninud Estcoy-nimelised jalaväekompaniid läkitati Briti väejuhatuse alla, siis 2009. aasta Estcoy-E allus ameeriklaste Helmandi väejuhatusele – toim.) See oli ühisväejuhatus, kus teenis ka terve rida Briti ohvitsere.

Milles seisnesid teie tööülesanded? Oli see ainult pakkimine?

Ei olnud. Meie missioon koosnes kolmest osast. Üks oli töö jätkamine Afganistani julgeolekujõududega, nende ettevalmistamine ajaks, kui NATO rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) enam Helmandis pole.

Afgaanid juba juhtisid julgeoleku tagamist Helmandis, kuid nad isegi tunnistasid, et leidus veel valdkondi, kus nad olid nõrgemad, ja nendes me aitasime neid. Aga tegime seda toetava jõuna, tagades, et nad ei äpardu. See kulges väga edukalt.

Ja kuna andsime julgeolekuvastutust üle, ei läinud enam vaja meie baase Kesk-Helmandis. Sel ajal kui mina väekoondist juhtisin, saime kinni panna Ühendkuningriigi baasid.

Palju neid baase tolleks hetkeks veel alles oli?

Kui ma oma ametisse asusin, olid meil alles suured kampaaniabaasid: Laskar Gah, Lashkar Gah Duray, Price, vaatlusbaas Sterga ja Camp Bastion. Ehk umbes viis. Arv polnud suur, aga need olid suured baasid. Varem olime kinni pannud kõik väiksemad. Minu tööks jäi suurte baaside sulgemine. See oli mu missiooni teine osa: neist kõige tagasi Camp Bastionisse toomine.

Kolmas osa oli vägede lähikaitse. Selles piirkonnas püsis märkimisväärne Talibani oht. Ning kuigi Taliban oli välja surutud kõigist suurematest asustatud punktidest, olid nad jätkuvalt üsna tugev jõud väljaspool. Nad kujutasid endast jätkuvalt ohtu ISAFi vägedele – nii Briti kui Eesti sõduritele – ning meil tuli teha palju tööd iseenda kaitsmiseks. Me võtsime jätkuvalt sihtmärgiks nende komandöre ja varustusteid ning suutsime edukalt vähendada ohtu meie enda vägedele sellega, et viisime läbi mõned lahingoperatsioonid.

Isegi siis, kui afgaanid olid juhtimise üle võtnud ja katsid suurema osa oma julgeolekust, olime Helmandis kaunis aktiivsed. Ning see seadis meie sõdureid jätkuvalt ohtu.

Kas afgaanid ühtki mainitud viiest baasist üle võtta ei tahtnud? Kuidas näeb välja praegune Helmandi julgeolekusüsteem?

Afgaanidele vägagi meeldivad kontrollpunktid ja julgeolekujõudude baasid. Nende kultuuris on otsene seos julgeoleku tundmise ning vormis isikute ja baasi nägemise vahel. Sestap läksid paljud väiksemad baasid, mida ISAF viimase kaheksa aasta jooksul kasutas, üle Afganistani vägedele.

Sissejuhatuseks tegime nendega koostööd ja uurisime välja, milliseid nad endale tahavad, ja andsime need neile üle. Need, mida nad ei tahtnud, panime kinni ning muutsime tagasi kõrbeks või milleks iganes, mis seal varem oli. Me lahkume Helmandist olukorras, kus seal on paigas hea jätkusuutlike baaside struktuur, kust tegutsevad nüüd afgaani väed.

Asjad on muutunud nii, et nüüd on afgaanidel Helmandis baseeruv armeekorpus. Nende vastutusel on Helmand ja naaberprovints Nimruz.

Varem seda polnud. ISAF on oma aja jooksul suutnud tagada julgeolekut nii, et võimaldada afgaanide korpuse loomist, mehitamist ja väljaõpetamist. Nende komandöriks olev kindral on praeguseks tähtsaim sõjaväelane selles piirkonnas. Afganistanil on nüüd selles riigi osas olemas funktsioneeriv armeeüksus, kes suudab teha koostööd politsei, luureteenistuste ja kohaliku omavalitsusega.

Mida näeb nüüd kohas, kus vanasti paiknes Helmandi väekoondise keskne ja suurim baas Camp Bastion?

Camp Bastion on jätkuvalt avatud. Praegu tegeletakse selle baasi miinimumini viimisega. Lähinädalail jõuame seisu, kus selle saab kinni panna ja ISAF saab täielikult lahkuda. Alles jäävad vaid need tükid Bastionist, mida läheb vaja afgaani julgeolekujõududele. (Intervjuu toimus mõni nädal tagasi. Praeguseks on Camp Bastioni koalitsioonivägede osa ja selle kõrval asunud USA baas Camp Leatherneck suletud. Nende kahe baasi pidulik sulgemistseremoonia toimus möödunud pühapäeval. – toim)

Väike sõjaväebaas jääb sinna siis ikka alles?

Ma usun, et Afganistani armeele jääb see oluliseks baasiks. Siis, kui mina Afganistanist ära tulin, käisid endiselt arutelud selle üle, milliseid hooneid neil vaja läheb.

Seal on lennuväli ja kui on olemas lennuväli, siis ma usun, et see jääb afgaanidele ka tulevikus jätkuvalt tähtsaks tugipunktiks.

ISAF jagas Afganistani provintside haldamise erinevate riikide vahel ära. Kas pikalt brittide juhitud Helmandi väekoondise ja tsiviilülesehituse järel võiks rääkida ka mingist erilisest briti pärandist selles provintsis?

Mul on sellele küsimusele pisut raske vastata, sest teisi provintse ma nii hästi ei tunne. Kuid usun, et Ühendkuningriik suutis alates 2006. aastast Helmandi juhtriik olles kombineerida sõjalise missiooni ja samuti Ühendkuningriigi juhitud provintsi ülesehituse nii, et see võimaldas minu hinnangul üsna head tingimused, mis võiksid tagada helmandlastele head tulevikuvõimalused.

Me suutsime tagada baasjulgeoleku, mis andis afgaanidele natuke aega ehitada üles oma julgeolekujõude ja võtta vajalikul ajal julgeolekuvastutus üle. Julgeolekumulli sees suudeti taastada afgaanide võim mitte ainult provintsi, vaid ka piirkondade tasemel. Ning me suutsime rajada piirkondlikud kogukonnanõukogud, mis võimaldasid neil kasutada osasid hõimustruktuure ja panna nende abil alus afgaani oma valitsusele.

Me suutsime teha koostööd Afganistani valitsusega nii, et nüüd on sealsel rahval märksa parem ligipääs tervishoiule ja haridusele. Ning loomulikult saavad inimesed märksa vabamalt ja julgemalt ringi liikuda, et tuua oma kaubad ja toodangu turule.

Minu jaoks näeb see välja nagu funktsioneeriv riik: inimestel on turvaline olla, valitsus hoolitseb rahva eest paremini ning kui inimestega rääkida – ja ma tegin seda tihti –, on nad väga ühemõttelisel seisukohal selles, et neil on parem elada piirkonnas, mille eest hoolitseb Afganistani valitsus, kui piirkonnas, kus domineerib Taliban.

Lõpetuseks: mida ennustate Talibani osas?

Lõuna-Afganistanis domineerivad puštud ja Taliban esindab seal jätkuvalt olulist osa rahvastikust. Ning kuigi Afganistani valitsusel on õnnestunud turvata kõik suuremad asulad ja teed selles riigis, on siiski piirkondi, kus domineerib Taliban.

Rahvusvaheline kogukond ja ISAF on suutnud Lõuna-Afganistanis taas aluse panna õiguspärasele Afganistani valitsuse esindatusele ja tekitada julgeoleku, mis laseb afgaani valitsusel toimida. Saavutatud pole aga püsivat rahu, lepitust erinevate poliitiliste tiibade vahel – see on suurim väljakutse.

Järgmiseks faasiks on tingimused loodud. Ning ma loodan, et Taliban näeb võimalust relvade mahapanekus ja poliitilisse protsessi tulemises. Kui nad seda teeksid, oleks see parim võimalus püsivaks rahuks Afganistanis.

Tingimused on loodud. Mina olen optimistlik.

Lisaks tahaksin öelda veel üht asja. Helmandi väekoondise komandörina oli mul tõeline rõõm juhtida koalitsiooni, kus lisaks Briti vägedele oli väga tugev panus Eesti kaitsejõududelt. Minu kogemus viimase aasta jooksul näitab, et Eesti sõdurite oma juhtimise all omamine on tõeline rõõm ja au ning minu hinnangul olid nad väga töökad, professionaalsed ja rohke Helmandis töötamise kogemusega.

See üksus oli väga edukas. Ma lihtsalt tahaksin tänada Eesti rahvast, valitsust ja kaitsejõude nende panuse eest ISAFi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles