Evelyn Kaldoja: helduse aeg
23. veebruar 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanasti tulid mured ikka ühekaupa, nostalgitses hiljuti ajakirjanikele üks NATO kõrge ametnik. Näiteks oli üks suur Kosovo kriis, mille lahendamisele sai allianss suunata kogu oma energia. Siis rahunes olukord seal enam-vähem maha enne, kui saabusid 9/11 ja Afganistani sõda. Pärast kümnendit, kus NATO tegi maailmapolitseiniku ja riigiehitaja tööd Aasias, jõudis kätte otsade sõlmimise aeg sealgi. Idealistlikult jõuti juba natuke rääkida, kuidas Afganistani järel üritab allianss end edaspidi – oodataval jõudeajal – vormis hoida seninägematult põhjaliku uue õppuste kavaga.
Aga siis tuli 2014. aasta ning korraga hakkasid NATO suunas lendama tennisepallid mitmelt suunalt. Nõudes sealjuures teravat servi, sest sihtmärgiks pole enam midagi, mis puudutaks meid kuidagi maailmarahuliselt kaude, vaid ikka otseselt nilbed pilgud ja sõnad alliansi maade aadressil. «NATO on paradoksaalsel kombel taas eesliinile sattunud,» nentis see ametnik, mees vanuses, kes külma sõda kenasti peaks mäletama.
«Tuleb olla helde,» oli tema lahendus küsimusele, kuidas korraga hallata nii Venemaa kui islamistide kasvavat pahatahtlikkust. Sõna «heldus» mainitud kontekstis selgitas ta kahe eeskujuliku riigi näitega. Prantsusmaa: nad panustavad tohutult sellesse, et rahustada maha kaks Musta Mandri ääretuna paistvat probleemimülgast – Saheli piirkond ja Kesk-Aafrika –, samas aga leidsid siiski arvestatava hulga sõdureid, keda saata Ida-Euroopasse õppusele Steadfast Jazz, mille sisuks oli põhimõtteliselt Eesti kaitsmine. Ning Eesti: see riik peab väga otseselt tegelema idaohuga, suutis aga samas siiski saata sõdureid Saheli piirkonda ja Kesk-Aafrikasse.
«Oih, me oleme vist hoopis sõdurisööklasse sattunud,» naljatasin ülemöödunud nädalal, kui ühte Tallinna südalinna restorani töölõunale saabudes nägin enne oma vestluskaaslaste leidmist selle koha teisest servast kõigepealt pikka lauda täis mitme erineva liitlasriigi kaitseväelasi. Päevauudistest jooksevad läbi vaid kõige suuremad ja avalikumad sündmused, millega liitlased siin oma kohalolekut näitavad: õhuturve Ämarist, vahetuvad USA merejalaväelaste kompaniid, NATO ja tema maade kõrgete ametnike ja sõjaväelaste visiidid. Nende kõrval toimub aga veel hulgaliselt salajasemaid ja väiksemaid asju. Vaadates, kuidas täitsa tavaliselt liinilennult Tallinna astub välja järjekordne käputäis ühe või teise lausa üllatava liitlasriigi kaitseväelasi, kelle siinviibimise põhjust pole avalikult teatanud keegi, võib näha kindlalt, et NATO ei plaani meid üksi külma kätte jätta.
Loomulikult pole kõik selles liidus perfektne. Näiteks isegi tänavu ei pidanud mitte kõik riigid kinni mullu Walesi tippkohtumisel pühalikult antud lubadusest kaitsekulusid enam rohkem mitte kärpida ja pigem hoopis tõsta. Samuti pole näiteks päriselt selge, mis on välja tulnud Afganistanist. Aga kannapöörde on see masinavärk igatahes teinud ja selle üks olulisi komponente on otsustavus tegutseda idapiiri turvamisel.
Kirju nagu NATOs arutatav julgeolekumurede nimekiri on ka seekordne Riigikaitse.ee. Igati aja- ja uudistekohaselt terrorism – see aiva vormi muutev ja oma mi-santroopsetele tegudele uusi fanaatilisi õigustusi leidev nuhtlus. Vastavalt aastaajale sõda talvel ja Talvesõda – me räägime, kuidas meie sõdurid 30-kraadise pakasega metsas ööbivad ja kuidas tunnevad end siinses talves Andaluusia õhuväelased, põikame mälestustega korraks kohtadesse, kus Eesti sõdurid hoopiski põrgupalavuse all kannatasid, ning reisime ajas tagasi 75 aastat, et meenutada Eestit Soome Talvesõja ajal. Seejärel tuleb lausa põletavalt päevakajaliselt Ukraina sõda – seda aitavad meil pisut teoreetilisemast vaatenurgast mõtestada kolonelleitnant Janno Märk ja tema õpingukaaslased Fort Leavenworthist. Ning lõpetuseks ei unusta me ka vabariigi aastapäeva – erinevad kaitseväelased räägivad oma esimesest paraadist ja viimaselt leheküljelt leiate ülevaategraafiku tänavu Narvas toimuvast.