Rootsi hirm

2010. aastal, kui islamist end Stockholmis õhkis, tulid tänavaile terrorismi vastu meelt avaldama ka kohalikud moslemid. Foto: AFP/SCANPIX

mbes pooletunnise autosõidu kaugusel Stockholmist asub silmatorkava demograafiaga Södertälje, ligi pooled selle elanikest on tulnud Iraagist ja Süüriast. Meedia väitel on see üks kohtadest, kuhu politseil asja ei ole. Södertälje immigrantidest suurem osa on tegelikult assüürlased, kes kuuluvad enamasti erinevatesse Lähis-Ida kristlikesse kirikutesse. Nad hakkasid tulema juba 1960ndatel ja siis eelkõige töö pärast.

83 000 elanikuga Södertälje võtab praegu vastu umbes viis protsenti kõigist Iraagist Euroopasse põgenejatest ning immigrantide osakaal kasvab pidevalt, sealjuures lisandub moslemeid. Teema, millega Södertälje samuti aeg-ajalt meediasse jõuab, on avastus, et ka immigrandid võivad olla rassistlikud. Nimelt leiavad seal aeg-ajalt aset assüürlaste rünnakud moslemite vastu. Kellegi elu kallale ei ole kiputud, ent moslemeid on tänaval hirmutatud.

«Istume peagi koos moslemikogukonna esindajatega maha ja püüame sellele lahendust leida,» räägib Rootsi Assüüria föderatsiooni juht Afram Yakoub. Nende maja asub Södertälje servas ja selle kõrval on üks linna viiest õigeusukirikust, mošeed seal ei ole.

Linna islami kultuurikeskuse esindajad, kellest suurem osa on somaallased, räägivad samuti, et püüavad olukorda parandada.

Yakoub selgitab, et ehkki kõige tõenäolisemalt on ründajad noored huligaanid, peegeldab see siiski teatud hoiakuid kogukonnas, mis ei ole niivõrd rassism kui hirm, et Lähis-Ida konfliktid, mille eest on põgenetud, tulevad koju kätte. «Selle hirmu najal liituvad sisserännanud assüürlased näiteks immigratsioonivastase Rootsi Demokraatide Parteiga ja ka hääletavad nende poolt,» räägib Yakoub.

Sügisestel parlamendivalimistel said paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid rohkem hääli kui kunagi varem, peaaegu 13 protsenti, ning on nüüd kohtade arvult kolmas erakond.

Södertälje linnavalitsuse Rootsi Demokraatide liider Tommy Blomqvist rõhutab, et nad ei ole sisserändajate vastu ja toob selle tõenduseks mainitud assüürlaste toetuse. Moslemeid näeb erakond aga potentsiaalselt ohtlikena.

Yakoubi sõnul püütakse aga assüürlaste toetust vaid islamihirmu najal ja see ei aita kaasa rahumeelsetele suhetele. Sealjuures leiab ta, et sisserändajate voolu tuleks tõepoolest pidurdada, ent see ei peaks tähendama põgenike ukse taha jätmist.

Vaja on Iraagi ja Süüria elanike aitamist seal, kus on nende kodu. «Mis jääb alles meie kultuurist ja kogukonnast, kui kõik kodumaalt ära tulevad? Niimoodi anname me vaid veel rohkem jõudu islamistidele,» räägib ta.

Södertälje ei ole ainus paik, kus hirm ja võõristus moslemite suhtes silma paistab. Samal ajal kui käisin Söder-täljes, toimus Malmös Rootsi esimene Saksamaalt alguse saanud liikumise Patriootlikud Eurooplased Lääne Islamiseerumise Vastu meeleavaldus. PEGIDA toetajaid oli kohal aga vaid ligi 50 ja nende vastaseid sada korda enam.

Rootsi islamiseerimise hirmu ebaratsionaalsusest rääkis ka Malmö kirikuõpetaja Anders Ekhem, kelle kirikus toimus meeleavalduse ajal palvus üksteisemõistmise eest.

Islamofoobia on aga täiesti olemas, nagu on ka Rootsi kaitsepolitsei teatel äärmuslaste ridadesse võitlema läinud ligi 300 Rootsi elanikku. Möödunud sügisel ja talvel süüdati Rootsis mitmel korral mošeesid. Rootsi islamiassotsiatsiooni juhi Omar Mustafa sõnul on see hirmutav areng.

«Me ei räägi enam ainult islamofoobiast, oleme võtnud kasutusele uue sõna, mis näitab enam selle probleemi olemust – antimoslemism,» räägib ajakirjanik Tithi Hahn, kes juhib Rootsi Raadios iganädalast saadet «Usk ja ühiskond». Ta on lahanud ka küsimust, kas Lähis-Ida konfliktid tulevad koos põgenikega Rootsi ja hakkavad mõjutama sealset elu.

Kõike selleks, et aidata kaasa mõistmisele, et äärmuslasi on moslemite seas vaid käputäis ja terroriste nende hulgas veel vähem. Moslemite terroristina kohtlemine võib aga aidata kaasa vastuolude suurenemisele.

Ehkki Rootsi on kaua olnud varjupaigaks paljudele immigrantidele, elavad kogukonnad siiski küllalt eraldatult – uued saabujad suunduvad pigem sinna, kus on juba ees sama kultuuri esindajaid, neis paigus on aga sageli raske tööd leida ja nad jäävad oma kogukonna keskele igapäevaga maadlema.

Küsimus, kuidas Rootsi jätkuva immigrantidevooga kasvõi majanduslikult toime tuleb, on aga väga terav. Põgenikega seostub ka inimkaubandus ja organiseeritud kuritegevus – paljudel neist pole sõjakoldeist pääsemiseks muid võimalusi, kui maksta sellistele võrgustikele. Kurjategijad võivad aga ka Rootsis jätkata nende ekspluateerimist.

Mullu tuli 9,6 miljoni elanikuga Rootsi ligi 81 000 varjupaigataotlejat, tänavu ennustab migratsiooniamet 90 000 uue põgeniku saabumist.