Leidub missioone, kus kohv keeb kuumal soomukil

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Umbes samuti nagu eskimod suudavad kirjeldada pooltsada sorti lund, tunnevad Eesti sõdurid nüüdseks detailides umbes kolme-nelja sorti kuuma kliimat, mida nad missioonidel omal nahal tunda saanud. Tulemuseks pole mitte ainult Bear Gryllsi tüüpi ellujäämistarkuste varamu, vaid ka uuendused Eesti kaitseväe varustuses.

Iraak 2005. Üle keriskuuma klibu ukerdab soomusmasin ja viskab enda järel tolmusambaid lõõskavasse õhku. On keskpäev ja kui keegi juhtuks joogikruusi maapinnale unustama, oleks vesi selles veerand tunniga tuline. Isegi välikäimlaid kummitab pidevalt oht «mullitama» hakata. «Minu kõige ekstreemsem kogemus oli Iraagi patrull, kus keskpäeval tõusis temperatuur 65 kraadini,» meenutas Kainar Kruus. «Pärast kahte-kolme tundi panime nii mina kui ka mitmed teised põlve maha: tasapisi hakkas pilt taskusse minema. See andis esimese õppetunni – kui pikad võivad üldse patrullid selles kliimas olla.»

Nüüdseks on Kruus teeninud Iraagis, Afganistanis ja Malis ning annab oma kogemusi edasi Kaitseliidu instruktorina. Ta teab, et Iraagi ja Afganistani kuiv kuum kliima – kus koidu ajal võib teinekord ka härmatist näha – on eestlasele võrdlemisi talutav, siis Aafrika haudjas õhk tekitab hoopis uut sorti probleeme. «Inimesel on lihtsam taluda korraga ühte ekstreemsust. Kui on aga kuum ja hästi niiske, siis see mõjub hingematvalt. Kurnab organismi, rammestus ja väsimus tuleb kergesti peale,» kirjeldas ta.

Isegi loogilisena tunduvad lahendused võivad alt vedada. «Algul hakkasime seal kõik vett jooma, aga nädala pärast oli tunda, et asi ei ole õige – tuleb hakata mingeid aineid sisse panema. Nimelt viib vesi koos higiga kehast välja ka soolad. Kuna higistamine on hästi intensiivne, siis kindlasti tuleb vette lisada spordijoogitaolisi mineraalaineid, et keha taastuks,» ütleb Kruus.

2012. aastal Afganistanis jaoülema ja mullu Kesk-Aafrikas rühmavanemana teeninud Randy Ivanov meenutas, et erinevalt Afganistanist toimub troopikas higistamine üle keha ja kogu aeg. Toitainete kaotuse vastu kasutatakse teinekord ka ebatavalisi meetmeid. «Tilguti on tegelikult suhteliselt tavaline. Selles olev vedelik on tegelikult toitainete pakett. Sa ei pidanud ennast isegi väga halvasti tundma, aga tundsid ennast natuke «mööda», siis tuldi vastu ja aidati sellega näiteks pärast patrulli,» ütles ta.

Et keegi oma keha märke valesti ei loeks, kehtib missioonipiirkonnas kogu üksusele kindel reeglistik. Suurema kehalise aktiivsuseta päevadel pidi sõdur näiteks Banguis tarbima vähemalt kolm, patrullide ja trennipäevadel aga soovitatavalt 10 liitrit vett.

Malis on Euroopa sõduritel lubatud sporti teha ainult hommikul 8ni ja õhtul pärast 17 ehk ajavahemikel, mis jäävad päikeseloojangu ja täieliku pimeduse vahele. Kuigi väljaõpet võis teha ka päeval, oli pärastlõunal kohustuslik pooleteisetunnine siesta.

Söömine on Aafrikas missioonisõdureile kohustuslik – isegi kõhuprobleemide korral tuleb ikka midagi suhu panna, et energiataset säilitada. Palavas on peamiseks indikaatoriks uriin: kui see on hele, on kõik korras. Kui häda üldse puudub või on väga kollane, on asi halb ja vett organismis napib. Tulemus ei lase sel juhul end kaua oodata: suur peavalu, orienteerumis- ja tasakaaluhäired.

«Kuidas sa said aru, et peaksid soomuki ülemana hakkama luugi- või tornimehi vahetama? Meeste suust hakkas väga huvitavat juttu tulema. Sihturitel oli väga suur missioonitunne ja keegi ei tahtnud iseseisvalt vahetust küsida,» meenutas Ivanov Afganistanist õpitut.

Kui Iraagis ja Afganistanis võis üksus läbida probleemideta pikki vahemaid, siis Aafrikas maksis kehv ettevalmistus kiiresti kätte. Pideva niiskusega kaasneb seal sõduri teine vaenlane –

hõõrdumisoht. «Iga väiksem asi kehal – nagu sokiäär, püksivärvel või relv – hakkas seal hõõruma ja valu tegema,» kirjeldab Ivanov.

Õige kiirelt sai selgeks, et tuleb investeerida alusriietesse, mis peavad olema niiskust eemale juhtivast sünteetilisest materjalist. Just missioonikogemuse mõjul on kaitseväe varustust tublisti uuendatud. Brittide eeskujul on Eesti üksuste varustuses alates 2012. aastast kuulivesti alla käiv särk, millel on küll tavavormi käised, aga puuduvad hõõrdumist tekitavad elemendid nagu õmblused, taskud ja nööbid.

Kliima on aegade jooksul Eesti sõduritele mitu vingerpussi mänginud. Kummikud missioonivarustusse ei kuulu, aga need osutusid sageli nii vajalikuks kaubaks. Mullu Banguisse kaasa võetud suitsugranaadid olid tehtud pappmaterjalist, aga et vihmaperioodil kallas õues ohjeldamatult, tuli granaadid patrulli eel kilesse pakkida.

Aafrikas käinutele sai kohe selgeks, et hügieeni osas viilida ei saa. Balguis M’Poko sõjaväebaasis oli tavaks, et sõdurid tervitasid üksteist rusikaid kokku puudutades, kuna piirkonnas, kus erinevate pisikutega nakatumise oht on suur ja käed on pidevalt higised, on see käesurumisest märksa tervislikum.

Et pidevalt valitseb oht nakatuda malaariasse, pidid sõdurid pärast kella 18 õhtul kandma vaid pikki riideid, mida tuli immutada spetsiaalse putukatõrje vedelikuga. Ivanov meenutas, et Banguis polnud lendavad putukad tegelikult probleemiks, küll aga need, kes peitsid end asjade all. «Kui näiteks patrulli ajal prügihunnikusse kukkusid, siis pidi väga hoolikalt end pesema. Teinekord oligi mingi putukas naha alla pugenud ja tegi seal hävitustööd, aga sellest saadi lahti,» ütles ta.

Malis, kus Eesti ohvitserid ka praegu väljaõppemissioonil viibivad, on tavapärane kaks-kolm malaariajuhtu nädalas ja nende ennetamiseks tuleb süüa ravimeid. «Me teenisime täiesti rohelises tsoonis, kus Nigeri jõgi on 30 meetri kaugusel ja kogu aeg valitseb tohutu õhuniiskus. Läks aega umbes kolm nädalat, kui niiskuse ja kuumaga ära harjusime,» meenutas Kruus.

Vigastuste vältimine muutub kuumas kliimas ülioluliseks. «Mali tingimustes paraneb ka lihtne kriimustus umbes kaks nädalat. Niiskus ja kuumus takistavad kudede kokkukasvamist, bakterid hakkavad kiiresti vohama,» hoiatas Kruus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles