Paraad jõuab esmakordselt Hiiumaale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullune võidupüha paraad, kus võis kõrvuti seismas näha kodutütreid, Läti ja Ameerika Ühendriikide sõdureid.
Mullune võidupüha paraad, kus võis kõrvuti seismas näha kodutütreid, Läti ja Ameerika Ühendriikide sõdureid. Foto: Ardi Hallismaa

Tänavu toimub võidupüha paraad esimest korda Hiiumaal. Kaitseliidu aasta tähtsündmusesse on kaasatud kõik alates Kaitseliidu ülemast kuni piiritaguste sõjameesteni välja.

Osalejaid on tulemas mulluse 1300 asemel vaid 790, kuid mitte osaleda soovijate vähesuse tõttu. «Hiiumaa paraadile seab piirid Kärdla keskväljak ja geograafiline ehk saareline eripära. Ehk siis füüsiliselt on paraadiplatsile raske rohkem üksusi mahutada,» ütles võidupüha paraadi peakorraldaja Heiki Arike.

Teisalt on marssijate saarele ja tagasi toimetamine jaanipäeva eelõhtul paras logistikaõppus. Paraadil osalejad tuleb drillida, jaanipäeva eel kohale saada, majutada ja toitlustada. Ent ühteaegu on tegu Kaitseliidu mainekujundusüritusega, kus saab end näitamas käia.

Just logistika tõttu on Hiiumaal paraad esimest korda taasiseseisvunud Eestis. «Varem pole seal toimunud just seepärast, et tegu on logistiliselt väga keeruka asjaga. Aga me ei tahtnud, et Hiiumaa tunneks end teisejärgulisena,» selgitas Arike.

Paraadi peakorraldaja nentis, et kuigi nad üritavad võimalikult vähe kohalikku eluolu segada, sel aastal ilmselt segavad rohkem – nii näiteks võtavad laigulises mehed ja naised ära väga palju tavasõitjate praamikohti.

Paraadi juhatajaks on Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, rivistajaks Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Miinipilduja- ja tankitõrjerühmadega on esindatud Lääne ja Pärnumaa malev.

Lisaks nende malevate kompaniidele on paraadil veel Tallinna, Rapla ja Saaremaa kompaniid, Rapla rühm, küberkaitseüksuse liputoimkond, Naiskodukaitse kompanii, Noorte Kotkaste kompanii, Kodutütarde kompanii ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) rühm. Osaleb ka kolm orkestrit – Pärnumaa maleva, Kaitseliidu ühendorkester ja kaitseväe oma. Lisaks on välisosalejaid – liputoimkonnaga on esindatud soomlased, rootslased ja poolakad ning paraadüksusega lätlased ja ameeriklased.

Sündmused algavad juba 22. juunil kell 16, mil toimub Kaitseliidu ühend-orkestri ja kohalike kollektiivide ühiskontsert «Hiidlastega. Hiidlastele. Hiiumaast». Pärastlõunal esinevad erinevad Hiiumaa kultuurikollektiivid.

Kell 21 antakse Kärdla keskväljakul paraadile veel viimane lihv. Kõige viimane üritus sel päeval on kell 23.20 toimuv tantsu- ja tuleetendus Kärdla linnapargis, kus süüdatakse ka muinastuli. Pärast keskööd mängib tantsuks Iiukala bänd.

Järgmine programmipäev algab kell 9 hommikul tulede ühendamistseremoonia ja tuletoojate autasustamisega Kärdla Püha Ristija Johannese kiriku ees. Samal ajal esineb Kärdla sadamas Kaitseliidu ühendorkester.

Tund hiljem algab võidupüha jumalateenistus. Paraad toimub kella 11–12 Kärdla Keskväljakul. Hea ilma korral toimub pärast paraadi õhuväe, PPA ja liitlasriikide õhuvahendite ülelend. Keskpäevast saab vaadata lahingutehnikat, süüa sõdurisuppi ning sobiva ilma korral teevad hüppeid Kaitseliidu langevarjurid.

Osalejate kogumine ei ole üldiselt raske, kirjeldas Arike. On kujunenud grupid, kellel on paraadil käimine igal aastal plaanides sees. Võidupüha paraadile tullakse suvel meelsasti – on soe ning omamoodi boonuseks marssimisele on ka see, et paraadid toimuvad erinevates Eestimaa paikades.

Peakorraldaja rääkis, et tavaliselt on kohalikud partnerid väga koostööaltid, sest paraad on väiksemates kohtades paratamatult aasta tippsündmus ja selle korraldamine auasi. Nii ka sel aastal –

abivalmid on nii kohalikud, linnavalitsus kui ka Saaremaa Laevakompanii.

See ei tähenda, et mõned leidlikud tegelased ei ürita vahel kasu lõigata. «Nii meenub ühes Lõuna-Eesti linnas juhtunu, kus paraadi tõttu palusime sulgeda pooleks päevaks burgeriputka, sest see jäi lihtsalt ette.

Pärast paraadi esitati meile saamata jäänud tulu ettekäändel selline arve, mida see putka ei teeninud ilmselt kogu aasta jooksul,» meenutas peakorraldaja.

Arike ütles, et sellise ürituse korraldamine võtab aega enam kui pool aastat. Esimene kohtumine toimus detsembris, mil osalejatele anti ülesanded kätte. «Pärast seda oleme veel paar korda kohtunud ja vaadanud, et kõik sujuks,» kõneles ta.

Esimene võidupüha paraad toimus 1919. aastal, mil Eesti saavutas Võnnu all võidu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri üle. 3. diviisi ülem kindral-

major Ernst-Johannes Põdder andis korralduse, et saadud võitude puhul tuleb heisata lipud ning teha paraadid kohalikes sõjaväegarnisonides.

15 aastat hiljem hakati seda päeva tähistama suurejooneliselt ning hakati süütama ka sümboolset võidutuld. 2003. aastast süüdatakse neid kaks – muinas- ja mälestustuli, mõlemad

22. juunil.

Esimese süütavad noorkotkad vibuga. Teine Toris Sõjameeste Mälestuskirikus. 23. juuni hommikul liidetakse kaks tuld võidutuleks. Malevate tuletoojad viivad need laiali üle Eesti.

Et tänavu möödub 25 aastat Kaitseliidu tegevuse taastamisest, toovad võidutule igast malevast mees ja naine, kes olid veerand sajandi eest kohapealse Kaitseliidu ja Naiskodukaitse taastamise juures.

Kaitseliit palub kõigilt hiidlastelt ja saare külalistelt mõistmist ja palub võimalusel vältida või plaanida lisaaega 22. juunil Hiiumaale sõitjail ja 23. juunil sealt naasjail.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles