Saar ootab mandrimehi marssima

Võidupüha paraad Valgas

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Tänavune paraadipaik Hiiumaa on üks isemoodi koht – seal võib näha nii maailmasõdade kui Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud militaarrajatisi – ning huvi kodupaiga kaitsmise vastu paistab endises piiritsoonis olevat väga kõrge.

«Läänemaa ja Alutaguse piiriäärsed Kaitseliidu malevad on kõige suuremad ja siin, Läänemaal, on omakorda kõige suurem protsent elanikest Kaitseliidus just Hiiumaal,» ütleb malevkonna pealik leitnant Mart Reino. Lisaks on neil palju noorkotkaid ja kodutütreid, mõlemaid sadakond.

Reino tunnistab küll, et kõige suurem protsent elanikest kuulub Kaitseliitu tegelikult Ruhnu saarel – veerand ruhnlastest pidavat kaitseliitlased olema. Hiidlased end nii väikse saarega aga võrdlema ei kipu.

1990ndate alguses, mil Kaitseliit taastati, olid Hiiumaa malevkonnal koguni maleva õigused – ikkagi meretagune asi. Saarele minek ja sealt mandrile tulek võtab aega ning ka nüüd toimub suur osa õppustest isekeskis, ehkki käiakse nii Kevadtormil kui Lääne-Eestis toimuval suurõppusel Orkaan. Mullune Orkaan toimus esimest korda ka osaliselt Hiiumaa pinnal.

Sealjuures tulevad malevkonna liikmed õppusteks kohale nii Moskvast, Brüsselist kui Soome erinevaist paigust – side kodukohaga on tugev. Õppusi korraldavad hiidlased ka teiste meretaguste rahvastega – head suhted on näiteks soomlastega.

Kui Kaitseliit taastati, tahtis nüüdne Lääne maleva ainus auliige, vana merekaru Ülo Tuisk luua Hiiumaale merekaitseliitu, tal olid isegi mõned Vene kaatrid selleks leitud, räägib Reino. Tollal seda aga peastaabis prioriteetseks ei peetud.

Hiidlased loodavad aga endiselt, et saavad tulevikus senisest enam rannakaitset harjutada. «Väiksel Eestil on rannajoont ju palju, ja mitte ainult läänes, vaid ka põhja pool,» ütleb Reino. Nüüd olevat ka Kaitseliidu peastaap rannakaitsest enam huvituma hakanud.

Reino ja Tuisk koos naiskodukaitsja Anne Kaasikuga toovad tänavu kodumaakonda ka võidutule.

Tagasi üles