Narvalastele on Kaitseliit ka võimalus eesti keele harjutamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arkadi Ivanov on venelane, kes vaevu kõneleb eesti keelt. Ta elab Narvas. Ja on Kaitseliidu Alutaguse Narva malevkonna liige.
«Miks ma liitusin? Ma tahtsin praktiseerida eesti keelt, käia üritustel, neid korraldada ja Eesti kaitseks tegutseda,» loetleb Ivanov põhjuseid.
Ivanov arvab, et Kaitseliit õpetab noori kodumaad armastama – emakeelest olenemata.
Venelasena Narva malevkonnas on ta selges vähemuses. Tema rühmaülema Roger Vinni hinnangul on Narvas 300 kaitseliitlast, kellest umbes 30–40 protsenti on venelased. Seda linnas, kus eestlasi kokku on alla nelja protsendi elanikkonnast.
Kaitseliidus pole ka ükski Ivanovi sõber. «Paljud loevad Venemaa uudiseid ja arvavad organisatsioonist halvasti,» tunnistab ta. Ent sõprade hulgas on nii neid, kes arvavad organisatsioonist hästi, kui ka neid, kes peavad seda mõttetuks.
Ivanovist sai kaitseliitlane kolm aastat tagasi. Praegu 33-aastane, kümme aastat Hispaanias elanud noor mees naasis sealt oma sünnilinna Narva, et hoolitseda haigestunud ema eest. Koju tahtis ta tolleks ajaks juba ka. Pärast tagasitulekut üritas ta minna kaitseväkke, aga tulutult. Sealne ülemine vanusepiir on 27 aastat.
Ja siis otsustaski Ivanov astuda Kaitseliitu. Nii militaarteema kui sportimine on talle südamelähedased. Ta osaleb üritustel, naudib sportimisvõimalusi ja on peaaegu igal nädalal kuskil ka kohal.
Paljud endised ajateenijad jagavad organisatsioonis oma kogemusi. Nii ka Vinni, kes lõpetas ajateenistuse lipniku auastmes ning astus Kaitseliidu liikmeks 2010. aastal. Seda tegi ta mitmel põhjusel – osalt seepärast, et enda teadmisi edasi anda, teisalt tahtis ta Eesti lippu lehvimas hoida.
Üheks selle linna kitsaskohaks on eesti keele oskuse puudumine. Ivanov tegi sel kevadel ära täiskasvanute gümnaasiumi lõpueksamid. Eesti keelt hindas ta raskeks, sest ta ei saa rääkimist harjutada. Kaitseliit aga on eesti keele õppimisel abiks. «Mõningaid raskusi on väljaõppel, aga see ei valmista probleeme,» on Ivanov optimistlik.
Venelased võivad küll omavahel vene keelt rääkida, ent õppustel ja klassis on suhtlus eestikeelne. «Paras peavalu on tagada, et inimene saaks metsas ka aru, mida talle öeldakse,» tunnistab Vinni. Ent venelased on motiveeritud ning õpivad.
Ivanov leiab, et Eestit võiks Ida-Virumaal rohkem kohal olla, siis mõistaksid narvalased riiki paremini. Ajaga on pilt küll paremaks läinud – noored idavirumaalased suhtuvad tema hinnangul Eestisse hästi. Vanematel on suurem tõrge. «Neile meeldib kiruda, aga ega nad Venemaale ka ei lähe,» märgib Ivanov.
Peamiselt mõjutavad venelaste maailmapilti Vene telekanalid ja seal ollakse Euroopa suhtes väga kriitilised. Ivanov loodab, et septembris tulev uus venekeelne telekanal ETV+ teeb olukorra mitmekesisemaks.
Endine kultuuriminister Urve Tiidus on öelnud, et küsitluste kohaselt vaataks seda telekanalit 66 protsenti venelastest. Keeleoskus on üks eduka lõimumise põhieeldusi ning paranemas on nii see kui Eesti riigi positiivne kuvand, näitab integratsiooni monitooringu viimane uuring.
Kuigi erimeelsusi on, Vinni sõnul nendest konflikti ei teki. Küll aga pakuvad nad eestlaste vaatepunkti.
«Ütleme nii, et proovime pakkuda alternatiivi Vene televisioonile,» räägib ta. Paljudele tuleb eestlaste lugu üllatusena, sest neil pole Vene televisioonile alternatiivi. Ja nad ei oska ka küsida. «Hea oleks, kui küsiksid rohkem,» ütleb Vinni.
Ivanov sõnab, et tema pani Vene propaganda suhtes meelt muutma see, et ta elas kaua aega Euroopas ja seal on ühiskond teistsugune. «Siin ei tea inimesed ministrite nimesid, poliitilist kultuuri ei ole,» sõnab Ivanov.
Möödunud aastal nägi ka Narva malevkond sarnaselt ülejäänud Eestiga suuremat liitujate arvu. Vinni ei pea selle põhjuseks Ukraina konflikti, vaid head teavitustööd, muu hulgas ka keskkoolides.
Küll aga said nad Ukraina kriisi mõjul endale raha uue hoone ehituseks. Tollane kaitseminister Urmas Reinsalu viitas, et Narva peab olema riigikaitseliselt nähtav. Maja valmib tänavu novembris, seni tegutsevad kaitseliitlased eesti gümnaasiumis.
Vinni sõnul on olukord Narvas tavapärane ning Kaitseliit teeb oma tavalisi tegevusi – kohtuvad, osalevad retkedel ja õppustel. Hiljuti võtsid nad osa Metsavenna retkest. «Narva noorkotkad said esikoha,» kiidab Vinni. Ka Narva okkad olid suurõppusel Siil täiesti olemas. Üldiselt on inimesed motiveeritud Kaitseliidu üritustest osa võtma – kasvõi juba sportlike ürituste pärast. 95 protsenti Narva kaitseliitlastest on mittesuitsetajad, märgib Vinni.