Käega katsumise ekspositsioon

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sõdur aastast 1992.
Eesti sõdur aastast 1992. Foto: Toomas Tatar

«Ma juhin tähelepanu, et siin pole kusagil kirjas, et eksponaate ei tohiks katsuda,» vihjab sõjamuuseumi direktor Hellar Lill nende püsiekspositsiooni külastajasõbralikkusele. Nii rõngassärgi koopiat kui sõduriseljakotti võib endale selga ajada, kiivrit pähe proovida ning automaati ja pumppüssi, mille Eesti kaitseväelased Iraagi mässuliste käest konfiskeerisid, tohib külastaja kätte võtta.

Sukka kuduvat tädi, kes külastajaid valvsa pilguga seiraks, ühegi saali nurgas ei istu. Karistamatult sigatsema ei tasu aga hakata, sest kaameratega hoitakse toimuval pilk peal.

Lille sõnul käituvad nende külastajad aga üldiselt kenasti. Vaid nälg paistab neist mõnda näpistavat, sest millegipärast kiputakse aeg-ajalt pihta panema sõdurivarustuses seisvat konserv-ubade karpi, samuti ära sööma kärbatanud välimusega leivakoorikuid 1944. aastal Emajõe ääres tares viina võtvate Soome, Saksa ja Nõukogude Liidu vormis mannekeen-klassivendade eest. «Aga need on lihtsalt asendatavad,» rehmab muuseumijuht rõõmsalt.

Nendesamade 1944. aastal eri režiimide heitluse jalgu jäänud klassivendade kaudu kavatsetakse Lille sõnul edasi arendada ka järgmist saali, mis on mõeldud külma sõja aastatele.

Taasiseseisvunud Eesti esimeste ajateenijate auks istub üks mannekeen-noorsand toonases stiilis laua taga, Švejki seiklused ees ja transistorraadio kõrval.

Neil, kes otsivad rohkem mälestus-esemeid viimase 20 aasta välisoperatsioonide kohta, ei maksa meelt heita, kui nad näevad vaid mõningaid Iraagis konfiskeeritud automaate ja kaht ehtsas Helmandist toodud liivas toimetavat kõrbevormis mannekeeni. Eraldi Afganistanile pühendatud osa paikneb muuseumi peahoonest mõnisada meetrit eemal vanas juurviljahoidlas koos rasketehnika näitusega.

Nagu ekspositsiooni põhiosaski on rasketehnikasaalis masinate katsumine ja neisse sisse ronimine igati lubatud. Olgu selleks siis soomuk või hoopiski tänapäeva inimese jaoks kaunis eksootilise välimusega, 1967. aastal Nõukogude armee jaoks ehitatud täisaun.
------------------------------

Eesti Sõjamuuseum

•    Asub Viimsis aadressil Mõisa tee 1. Tallinnast on sinna üsna lühike maa sõita nii autoga kui ka

näiteks 1A linnaliinibussiga.

•    Põhiekspositsioon on avatud K–P 11–18, rasketehnika näitus R–P 11–18.

•    Püsiekspositsioon on tasuta, rändnäituse «Varustus ja vidinad elu ja surma piiril» tavapilet maksab 2 ja perepilet 4 eurot.

•    www.esm.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles