Tulevane ohvitser õpib nii juhtimist kui tantsu

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgem sõjakool tähistas õppeaasta algust Tartus piduliku jalutuskäigu ning relvastuse ja tehnika näitusega. Esiplaanil kadettseersant Martin Holm.
Kõrgem sõjakool tähistas õppeaasta algust Tartus piduliku jalutuskäigu ning relvastuse ja tehnika näitusega. Esiplaanil kadettseersant Martin Holm. Foto: Margus Ansu

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgemasse sõjakooli tasub õppima tulla siis, kui oled kindel, et tahad oma karjääri kaitsejõududes jätkata, kinnitavad kuus kadetti, kellega Tartus kohtun. Nad on igaüks jõudnud sõjakoolini oma teed mööda – kes kohe pärast ajateenistust, kes juba missioonikogemusega, kel taskus ka mõne muu eriala paber.

26-aastane Artjom Geraskin jõudis enne ajateenistuse läbimist õppida Tallinna transpordikoolis ja omandada seal automaatika eriala. «Erialast tööd ma ei leidnud ja läksingi ajateenistusse,» räägib ta esimesest sammust oma sõjaväelises karjääris.

Ajateenistuses sai Geraskinile aga selgeks, et ta tahab oma elu just nimelt kaitseväega siduda. Esialgu ei olnud ta küll kindel, et see sõjakooli minekut tähendab. Teist aastat maaväe erialal õppival Geraskinil on seljataga juba neli ja pool aastat tegevteenistust ja Afganistanis missioonilgi käidud.

«Sõjakool oli loogiline samm minu karjääris,» leiab Geraskin. «Kui olen juba otsustanud oma elu kaitseväega siduda, on ohvitseriharidus möödapääsmatu.»

Geraskiniga sarnase taustaga on kolmandat aastat koolis õppiv kadettveebel Martin Holm, kes oma 31 eluaastaga on praegu sõjakooli vanim kadett. Kui veel oli võimalik kõrghariduse ja ajateenistuse läbinutel vaid aastaga ohvitseriks õppida, oli koolis küllalt ka vanemaid kadette, kolmeaastasesse õppesse neid enam aga naljalt ei sattu.

Holmilgi on selja taga 4,5 aastat tegevteenistust, sealjuures käis ta ka 2006. aastal Eesti esimese missiooniga Afganistanis. «Vahepeal pühkisin aga kaitseväest käed puhtaks ja lahkusin,» sõnab ta. Selle vahepealse ajaga jõudis ta saada Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast bakalaureusekraadi. Pärast seda jõudis aga tagasi kaitseväkke – sedapuhku siis maaväeohvitseriks õppima. Nii Holm kui Geraskin valisid koolis jalaväe eriala – mõlemale oli see tuttav ja selge valik.

22-aastane Mari-Li Kapp õpib samuti kolmandat aastat maaväe suunal. Tema sõjakooli jõudmist võib näha riigikaitsetundide eduloona – tänu riigikaitse õpetajale jõudis Kapp Kaitseliitu.

Pärast keskkooli võttis ta endale aasta töötamiseks ja mõtlemiseks ning tegeles Kaitseliiduga, seal aga sündis juba otsus siduda tulevane karjäär riigikaitsega. Sel aastal, kui Kapp sisse astus, naistelt ajateenistuse läbimist ei nõutud. 2014. aasta kevadest võetakse naisi ja mehi sõjakooli võrdsetel alustel – kõigipeab olema ajateenistus läbitud. Naisi on koolis praegu väga vähe – Kapp on näiteks maaväe suunal 2. ja 3. aasta kadettide seas ainuke kogu kooli peale.

Teist aastat õhuväe suunal õppiv 21-aastane Harri Salumäe läks kohe pärast keskkooli aega teenima ja pärast seda tuli otse sõjakooli õhuväe erialale. «Ma tahaks ka öelda, et see oli loogiline samm, aga see sai juba öeldud,» muigab Salumäe. Nii see tema jaoks aga tundus. Õhuvägi tundus talle kõige huvitavam valik. Lisaks on tänu valdkonna kiirele arengule võimalik väga lennukat karjääri teha.

23-aastane Teet Uusküla jõudis samuti sõjakooli sirgjoonelist teed mööda – keskkool, ajateenistus, jäi üleajateenijaks ja tuli siis sõjakooli mereväeohvitseriks õppima. Temagi õpib koolis teist aastat.

Mereväe suuna valis ta sealjuures seetõttu, et oma kolme aastaga kaitseväes ei olnud ta selle kohta veel midagi teada saanud. «Mulle ei meeldinud, et ma ei teadnud teistest väeliikidest peale maaväe mitte midagi ja nüüd ma siin olen,» räägib Uusküla.

Sama kaua ja samal suunal õppival 26-aastasel Lehar Liivandil on üks amet juba taskus – ta on paberitega üldehitaja. Pärast ajateenistuses käimist jõudis ta aga järeldusele, et võiks püüda hoopiski sõjaväelist karjääri. «Ajateenistuses hakkas kaitsevägi meeldima ja jõudsingi siia välja,» ütleb Liivandi. Vahepeal oli ta ka kaadrikaitseväelane ning teenis mitmes paigas, nii tutvus ta ka mereväega, mis paelus niivõrd, et sündis mõte tulla õppima mereväeohvitseriks.

Uurin kooliaasta alguse puhul, kuidas vanad olijad peagi ühtlustuskursuselt saabuvaid esmakursuslasi vastu võtavad, ent see vastus jääb mul saamata – see jääb neile, kes otsustavad samuti ohvitseriks saada ja kooli sisse astuvad.
-----------------------------------

Mida tulevased ohvitserid õpivad?

Alustuseks saadetakse värsked kadetid metsa ühtlustuskursusele, mis kestab ligi kuu aega. Kui sõjakooli satub mõni niisama proovija, kes tegelikult õppest nii väga huvitatud ei olegi, langeb ta kadettide kinnitusel juba siis välja. Ühtlustuskursuselt tuuakse kadetid korraks linna tagasi vaid traditsiooniliseks pidulikuks jalutuskäiguks läbi Tartu. Kolmel õppesuunal – maa-, mere- ja õhuvägi – tudeerivatel kadettidel tuleb pärast ühtlustuskursust läbida neli põhimoodulit, kus kõik õpivad näiteks teadustöö aluseid, erialast inglise keelt, erinevaid õpetamismeetodeid ja suhtlemispsühholoogiat. Tehnika- ja juhtimismoodulis keskendutakse aga eelkõige õppesuunakesksetele ainetele – tulevased õhuväelased õpivad näiteks nii aerodünaamikat kui NATO õhukaitsesüsteemi juhtimise aluseid.

Edasi tuleb juba spetsialiseerumine. Oma tulevase eriala valiku peavad kadetid tegema teisel õppeaastal ja valikuvõimalused määrab igaühe jaoks ära õppeedukus. Erialaõpingud toimuvad aga kolmandal aastal.

Maaväes saab valida jalaväe, mehhaniseeritud jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side ja logistika erialade vahel. Kusjuures maaväe suunal sõjakooli lõpetajad saavad

õiguse anda ka riigikaitsetunde. Õhuväes on võimalik spetsialiseeruda õhuoperatsioonidele, lennuväljadele või õhuseirele. Mereväes on valikuid kaks – mereväe taktika ja mereväe tehnika.

Maaväe erialaõppest suur osa toimub seal, kus Eestis maaväelane ikka sageli asuma kipub – metsas. Mereväelased sõidutatakse erialaseks õppeks Tallinna Mereakadeemiasse ning õhuväelaste jaoks möödub suur osa õppest Eesti Lennuakadeemias.
----------------------------------------

Eesti kaitseväe ohvitseri karjäär

Ajateenistus 8–11 kuud

1. haridusaste

Nooremleitnant

Põhikursus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (1. haridusaste)

Kaitseväelane omandab ohvitseri põhioskused ning valib ühe järgnevatest erialadest: jalavägi, suurtükivägi, õhutõrje, side, pioneer, maaväe logistika, lennuvälja, õhuoperatsioonide või õhuseire eriala, taktika või tehnika eriala maaväes.

Lõpetajal on rakenduskõrgharidus sõjaväelises juhtimises.

Leitnant

Teenistus 3–6 aastat

rühmaülema või kompaniiülema abina

2. haridusaste

Kapten

Keskastmekursus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes 2 aastat

Lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes.

Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Major

Teenistus 3–6 aastat

a) kompanii/patarei ülemana

b) nooremstaabiohvitserina pataljoni, brigaadi või kaitseringkonna staabis

c) Kaitseliidus

Kolonelleitnant

Teenistus 4–6 aastat

a) staabiohvitserina pataljoni, brigaadi, kaitseringkonna või väeliigi staabis

b) pataljoniülemana

c) rahvusvahelistes staapides

3. haridusaste

Vanemstaabiohvitseri kursus 11 kuud

Balti kaitsekolledžis või välisriigi sõjakolledžis

Ohvitserid omandavad vajalikud juhtimis- ja planeerimisoskused

Lõpetajad on võimelised sõjaliselt planeerima ja ühendstaapides plaane ellu viima, seda ka rahvusvahelisel tasandil

4. haridusaste

Kolonel

Kõrgemad juhtimiskursused 5 kuud

Balti kaitsekolledžis või välisriigi sõjakolledžis

Lõpetajad saavad NATOs akrediteeritud tunnistuse valmisolekust töötada juhtivatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel positsioonidel.

Brigaadikindral

Teenistus

a) brigaadi või kaitseringkonna ülemana

b) väeliigi staabis või kaitseväe peastaabis võtmekohtadel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles