Nelja aastaga uued relvad, droonid ja kaugtankitõrje

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise nelja aasta jooksul vahetatakse välja kaitseväe automaadid Galil ja AK-4 (pildil).
Järgmise nelja aasta jooksul vahetatakse välja kaitseväe automaadid Galil ja AK-4 (pildil). Foto: Marko Saarm / Sakala

Riik süstib nelja aasta jooksul kaitseväe relvastuse täiendamisse üle 800 miljoni eurot, selgub kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast. Scoutspataljonile soetatakse lahingumasinad, välja vahetatakse enamik kaitseväe käsitulirelvadest, 2020. aastaks hangitakse mehitamata õhusõidukid ja alustatakse pikamaa tankitõrjekomplekside programmiga.

Mahukas relvauuendus tähendab, et välja vahetatakse kaitseväge 20 aastat teeninud automaadid Galil ja AK4, aga ka muud käsitulirelvad ja kergekuulipildujad.

«Meie eesmärk on, et uued relvad peavad olema kergemad, täpsemad, efektiivsemad – sellelt aluselt me relvi vahetama hakkame,» selgitas kaitseminister Hannes Hanso.

Relvauuendust on kaitseväes oodatud aastaid, aga millise kaliibri ja omadustega uued relvad olema saavad, jääb alles ekspertide otsustada. Samuti see, kas käsitulirelvad ostetakse uute või kasutatutena. Selge on niipalju, et uued teenistusrelvad saaksid esmajärgus kätte scoutspataljonlased.

Lisaks mullu kaitseväe käsutusse jõudnud tankitõrjeraketisüsteemidele Javelin on plaanis üksused varustada ka pikamaa tankitõrjerelvadega,.

«Praegu peame vastase tanki nägema, et seda hävitada. See tähendab kuni kolmekilomeetrist ulatust,» rääkis Hanso. «Uus süsteem võimaldaks sihitada tanki ära teiste vahenditega ja visuaalkontakti enam olema ei pea. Piltlikult öeldes saame ka tuhamäe tagant pihta, ja see tähendab laskeulatust neli kuni kaheksa kilomeetrit.»

Oluline investeering tehakse ka eelhoiatusse. Näiteks on plaanis hankida jalaväebrigaadile mehitamata luurelennukid ehk UAVd. Mitu UAVd ja milliselt tootjalt riik need täpselt soetab, pole veel selge. Samuti suurenevad arengukava kohaselt välisluurega tegeleva teabeameti ja sõjaväeluurega tegeleva kaitseväe luurekeskuse eelarve, et nad oma ülesandeid valitsuse informeerimisel paremini täita saaks.

Ühes uute relvadega tulekuga plaanib kaitseministeerium ka uusi laskemoonahankeid. Üks osa neist on mõeldud uute Javelinide ja soomustatud lahingumasinate CV90 varustamiseks, teine aga kogu riigi laskemoonavarude uuendamiseks. «Ma nimetakse seda peaaegu agressiivseks kasvuks. Peame reageerima muutunud oludele ja panustama sellesse, et meil oleks piisavalt moona,» rääkis Hanso.

Arengukavas ette nähtud ostude eesmärk on, et 2020. aastaks oleks Scoutspataljon jalaväe lahingumasinatega varustatud. See tähendab, et maastikul on teovõimelised Hollandist ostetud soomustatud lahingumasinad CV9035 ning Norrast ümberehitamiseks ostetavad toetussoomukid CV9030. Ka kogu kaitseväe kiirreageerimisstruktuur ehk 1. ja 2. jalaväebrigaad peavad samaks ajaks suurema lahinguvalmiduse saavutama.

Prioriteedist tulenevalt ongi investeeringute kaal arengukavas varasemast suurem: plaanis on kulutada koguni 40 protsenti kaitse-eelarvest. Hanso sõnul on see maailmas ebatavaline, sest ka

NATOs esineb riike, kus üle poole kaitse-eelarvest kulub personalikuludeks. «Meie paneme nüüd 40 protsenti investeeringutesse, üritame personalikulud hoida motiveerivad, aga 30 protsendi kandis. Et seda saavutada, oleme kokku tõmmanud administratiivkulusid, lähetusi. Nende arvelt saame reaalselt rohkem investeerida,» kirjeldas ta.

Samal ajal on eesmärk kaitseväe personali kasvatada. «Meil on eesmärk jõuda 2022. aastaks 3600 kaitseväelaseni. Eelmisel aastal hakkas see number lõpuks kasvama, ja tahame seda hoida,» rääkis kaitseminister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles