Staarluurajaid popkultuuris
26. juuni 2016, 22:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Närvekõditav luuremaailm on jätnud oma jälje ka maailma kirjandusse ja filmi. Sealjuures ulatuvad mõnegi tegelaskuju alged päriselt tegutsenud agentideni.
• James Bond (agent 007) on endise luuraja ja hilisema kirjaniku Ian Flemingi 1952. aastal loodud tegelaskuju. Romaanides kujutatakse salateenistuse MI6 agenti küllalt tõetruu külma sõja aegse luurajana, aga filmides on Bondist saanud ülepingutatult šarmantne ja võimekas spioon. Bondil on rida seoseid pärismaailmaga: nimi on laenatud samanimeliselt USA ornitoloogilt, kelle igav nimi Flemingile meeldis. Osa Bondi hobisid, nagu suitsetamine ja armastus munapudru vastu, pärinevad Flemingilt endalt. Bondi karakter on kokku kirjutatud kümmekonna päriselulise luuraja põhjal, kellega kirjanik puutus kokku Briti mereväe luuredivisjonis Teise maailmasõja ajal. Neist olulisim tuli päevavalgele alles 2012. aastal: Saksa vastuluurelt koodnime Valge Jänes saanud briti agent Forest Yeo-Thomas (1902–964) armastas end ümbritseda naistega, tegi armutult kahjutuks vaenlasi ja suutis korduvalt pääseda vangistusest või kindlast surmast natside okupeeritud aladel.
• Max Otto von Stirlitz (lisavarjunimega Maksim Issajev, tegelikult polkovnik Vsevolod Vladimirov, pildil) on Julian Semjonovi kirjutatud spiooniromaanide sarja salaagent, kelle ülemaailmne tegevus toimub aastatel 1918–1967. Natsi-Saksamaal sealse julgeolekuasutuse ridades NSVLi kasuks tegutsenud Stirlitzist kujundati filmilinal kiiresti Nõukogude Liidu patriootliku spiooni stereotüüp, kes vastukaaluna imelisi tehnikavidinaid kasutavale James Bondile suudab igast olukorrast välja tulla üksnes mõistuse abil.
• Elisabeth ja Philip Jennings (pildil) on Nõukogude Liidu kasuks luurav ameerika abielupaar draamasarjas «The Americans». Tegelaskujud on inspireeritud kümnest ameeriklasest, teiste hulgas abielupaar Richard ja Cynthia Murphyst, kelle FBI vahistas 2010. aastal välisluure SVR agentidena Venemaa kasuks luuramise eest. Ligi kümme aastat tegutseda saanud spioonid anti hiljem vahetuskaubana Venemaale üle, neist tuntuim, Anna Chapman on tõusnud uuel kodumaal seltskonnatäheks.
• Bill Haydoni tegelaskuju John le Carré 1974. aasta spiooniromaanis ja samanimelises filmis «Tinker Tailor Soldier Spy» põhineb osaliselt Briti topeltagendil Kim Philbyl. Kommunistlike vaadetega MI6 töötaja Philby töötas suure osa ametiajast nõukogudevastase luure koordinaatorina, kuid oli samal ajal nii NKVD kui ka KGB agent. Teda hakkas riigireetmises kahtlustama USA luure keskagentuur CIA, ent Philbyl õnnestus 1963. aastal vahistamise eest Nõukogude Liitu pageda.
• Bondi-tüdruk. Vähemalt kaks Ian Flemingi romaanides figureerivat naist arvatakse põhinevat 1908. aastal sündinud Poola salaagent Krystyna Skarbekil, kelle tuntuim varjunimi oli Christine Granville. Skarbekil oli lummav mõju meestele, mis võimaldas tal korduvalt põgeneda gestaapo käest ning veenda vastaseid end aitama
okupeeritud aladel Poolas ja Prantsusmaal. Skarbek on algallikaks näiteks Tatjana Romanova karakterile filmis «From Russia With Love» ja Vesper Lyndi karakterile «Casino Royalis».
• Maya. Osama bin Ladeni tabamisest rääkivas filmis «Zero Dark Thirty» leitakse Al-Qaeda juht tänu CIA naisagendi Maya aastatepikkusele tööle. Näitleja Jessica Chastaini kehastatav Maya põhineb tegelikul CIA agendil, kelle nime pole avalikustatud.