Tartus on analüüsitud nii Sputniku tegevust Türgis kui Eesti sildade hävitamist (1)

Madis Vaikmaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalaväe lahingumasinad CV90.
Jalaväe lahingumasinad CV90. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Igal aastal kirjutatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) kümneid magistri- ja lõputöid ning erialale vastavalt puudutavad mõned juhtimist, teised tehnikat, kolmandad hoopis Venemaa tegemisi.

Viimasest rääkides võib välja tuua sel aastal valminud magistritöö «Venemaa infooperatsioon Türgi vastu Sputniku näitel». Autor Andres Sarits jõuab oma analüüsis järeldusele, et strateegilis-majanduspoliitilistest huvide ristumise tõttu planeeris idanaaber inforünnakut Türgi vastu juba pikalt ette ja süütenööri süütas väga täpselt sihitud hoiatuslask Vene lennuki pihta.

Nagu Sarits järeldab, näitas Venemaa, kui efektiivne on inforünnaku mõttes omada riikliku kontrolli all olevaid meediakanaleid, võimaldades erinevalt vabast meediast inforünnakut täpselt ajastada ja suunata. Riiklik meediakanal Sputnik oli selle tõestuseks.

Saritsa hinnangul on Venemaa nn uue põlvkonna sõjapidamises määrav roll infooperatsioonide kaudu vastase taju mõjutamisel ning seeläbi enda tahtele allutamisel. Infooperatsioonideks sobilike ja sihtauditooriumi kõnetavate narratiividena kasutas Venemaa islamiterrorismi ja põgenikekriisi. Sääraste negatiivsete seoste kinnistumine võis tekitada Türgile mainekahju, mis võib pikas perspektiivis avalduda näiteks liitlaste soovimatuses riiki kriitilisel hetkel aidata. Vastase mustamise kõrval näitas Venemaa ennast ingliskeelses Sputnikus puhtana kui prillikivi.

Nii analüüsisid operatsioonianalüütikud liikursuurtükkide tõhusust ja parameetreid ning järgmisena võtavad nad ette jalaväe lahingumasinate CV90 külge kinnitatavad pioneeride lisaseadmed.

Et Eesti ründamine infooperatsiooniga vastase jaoks keerulisemaks teha, soovitab Sarits Eesti psühholoogilise kaitsega tegelejatel hoida silm peal teemadel, mis erutavad meie liitlaste avalikkust, ja mõelda, millised neist haakuvad meie nõrkustega.

Teiseks tuleks mõelda välja võimalikud vastunarratiivid ja levitada neid meie liitlaste meedias enne, kui meid rünnatakse. Kolmandaks tasub valmis panna Venemaa-vastaseid narratiive, mis panevad helisema meie liitlaste avalikkuse hingekeeled. «Ka infosõjas kehtib põhimõte, et parim kaitse on rünnak,» resümeerib Sarits.

Möödunud aastasse jääb aga Jüri Bakhoffi lõputöö «Aatomkihtsadestatud nanokile mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näitel», mis peaks liikuma panema kõigi kõrvad, kes on kunagi lasketiirus käimise järel oma relva puhastanud.

Bakhoffi idee on oma lihtsuses geniaalne – võtame olemasoleva relva, lammutame juppideks, katame nanotehnoloogia abil väga õhukese kilega, paneme kokku tagasi ja ongi hõlpsasti puhastatav kuuliprits olemas.

Paraku jõuab Bakhoff oma tööga tulemuseni, et aatomkihtsadestamise tehnoloogia abil relvaosade katmine Al2O3-ga ei teinud MG3 juhtpuksi puhastamist kuidagi lihtsamaks. Ilmselt ei pidanud tahkiskile lihtsalt kõrgele temperatuurile vastu, ning see kõlab ka loogiliselt, arvestades, et see tehnoloogia töötati algupäraselt välja elektroonikaseadmete töötlemiseks.

KVÜÕA rakendusuuringute keskus koondab lisaks ennekõike rakendusliku suunitlusega teaduse tegemisele ka doktorikraadi poole püüdlevaid tegevteenistujaid.

Üks keskuses uuritav teema puudutab merejulgeolekut, mille eest Eestis vastutavad politsei- ja piirivalveamet, merevägi ja veeteede amet. Et neil kõigil on oma ülesanded ja vajalik tehnika, tekibki küsimus, kas jätkata ka tulevikus killustatult või kombineerida kaitse-, sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametkondade võimekusi.

Kaitseväe vaatenurgast teeb asja muidugi keerukamaks vajadus kaitsta ka infrastruktuuri kaldal ning omada ülevaadet vastase tegevusest merel ja vahetada liitlastega sellealast infot.

Teine riigikaitse seisukohast oluline teema on ajateenijate teenistusest väljalangemise vähendamine. Koos Tartu Ülikooli ja ülikooli kliinikumiga testitakse, kas talvisel ajal, mil inimestel on D-vitamiini puudus, aitaks D-vitamiini täiendav söömine ajateenijatel paremini toime tulla stressi ja füüsilisest koormusest taastumisega. Lootus on, et tänu sellele võiks ajateenijate väljalangemus veidi väheneda.

Kolmandana võib välja tuua selle, et rakendusuuringute keskuses on tööd alustanud Eesti esimesed operatsioonianalüütikud. Nende ülesanne on uurida, mis toimub lahinguväljal ja kuidas mõjutab sõjapidamist mõne uue elemendi lisandumine või olemasolevate elementide teistsugune kasutamine.

Nii analüüsisid operatsioonianalüütikud liikursuurtükkide tõhusust ja parameetreid ning järgmisena võtavad nad ette jalaväe lahingumasinate CV90 külge kinnitatavad pioneeride lisaseadmed. Kuigi kõikvõimalikke sahku või rulle on miinide hävitamiseks loodud kümneid eri mudeleid, tuleb enne ostmist mõelda, milliseid miine meie vastane kasutab ja milline tehnika lahingumasinate külge sobib, kui kiiresti soovime rauteritega manööverdada, missuguseid riske võtta…

Lisaks ajateenijate tervisele või MG3 gaasikolvi puhastamisele uuritakse KVÜÕA lõputöödes ka märksa intrigeerivamaid teemasid. Heaks näiteks on «Eesti teede ja sildade hävitamiseks ettevalmistamine rahuajal» või suisa «Vene Föderatsiooni nüüdisaegne õhutõkestus ja lähiõhutoetus». Paraku on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud töödega, millega tutvumiseks tuleb esmalt vorm selga ajada.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles